1.2 Mitteelektrilised omadused Isoleermaterjali valikul mingi seadme jaoks ei piisa ainult selle elektriliste omaduste tundmisest normaaltingimustel, vaid peab tähelepanu pöörama ka nende omaduste stabiilsusele kõrge ja madala temperatuuri, ümbritseva keskkonna erineva niiskuse ja muude eritingimuste puhul. Kuna isoleermaterjalid on tihti samaaegselt ka kontruktsioonimaterjalid, siis peab tähelepanu pöörama ka materjalide mehaanilistele omadustele: surve-,tõmbe-, ja paindetugevusele, kõvadusele, elastsusele jne. Isoleermaterjalide kasutamise võimalus laias temperatuurivahemikus on tehnikas väga oluline.Pikaajalisel soojenemisel halvenevad dielektriku omadused mitmesuguste protsesside tõttu. Seda nimetatakse dielektriku soojuslikuks vananemiseks.Soojuslikust seisukohast iseloomustavad dielektrikut peamiselt kuumuskondlus,külmakindlus, soojusjuhtivus. 1.2.1 Kuumuskindlus Kuumuskindluse all mõistetakse dielektriku võimet taluda kõrget temperatuuri, ilma, et tema
betoon, milles oli 50 % liiva fraktsiooniga 0-0,8 mm ning 50% liiva fraktsiooniga 0,63- 2,0 mm. Suhte 1:5 korral oli siingi parim survetugevus betoonil, mille täitematerjaliks kasutati liiva fraktsiooniga 0,63-2,0 mm. Et saavutada võrdset töödeldavust erineva liiva fraktsioonidega, on vaja rohkem vett peenema fraktsiooni liiva jaoks. Vee lisamine aga suurendab vesi-tsementtegurit, mis omakorda mõjub kivistunud betooni surve- ja paindetugevusele vähendab tugevusnäitajaid. Samuti mõjutab tugevus omadusi segu koostise valik, graafikutelt 3 ja 4 on näha, et suurema liivahulgaga valmistatud segudel, on tugevus näitajad madalamad ning nad on töödeldavuselt kehvemad. Põhjuseks võib olla liiva liiga suur kogus ning tsement ei suuda kõiki terade vahelisi tühemikke ära täita, sellest ka madalamad tugevus näitajad. Töödeldavuse madalamad näitajad võivad olla tingitud samuti liiva suuremast
Küpspuidulised- lülipuit sama värvi maltspuiduga (kuusk, nulg, pöök). 2. Paindetugevuse joonis koos näidatud pingega, mis on vastassuunas (esinb ainukesena kahes suunas pinget): Tugevus-vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd. Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu. Puidu vastupanu paindetugevusele oleneb puidu tihedusest, kujust, kiudude viltusest asetusest, niiskusest, temperatuurist, sügispuidu sisaldusest, okstest, defek. Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. Painutamisel mängib orulist rolli ka plastsus (säilitab antud kuju) ja elastsus (taastab oma algse kuju). 3
Tiguülekanded. Üldiseloomustus. Tiguülekannete arvutus. Jõud ülekandes. Kasut. liikumise ülekandmiseks kiivas telgede korral. Koosnevad vedelast 1..4 käigulisest teost ja veetavast tiguratast . Headeks omaduseks on sujuv löökideta hambumine, väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus. Puudused: madal kasutegur, mis pideva tööreziimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav väsimus. Tiguülekandeid arvutatakse kontakt- ja paindetugevusele- kontakttugevusele arvutamisel lähtutakse Hertzi teooriast, paindekontrollil aga vaadeldakse tiguratta hammaste kui tipus koondatud jõuga koormatud konsooli. Jõud jaguneb 3 komponendiks: teoratta ringjõud, tea ringjõud, tea(teoratta) radiaaljõud. Käikude arv näitab, mitu keeret mööda tiguratast paralleelselt asetseb. Tähistatakse z1'ga. See arv võib olla 1-4 (tavaliselt 1 või 2, 4 väga harva). 61. Rihmülekanded. Üldiseloomustus.
(joon. 24). Väga oluline on süsiniku sisalduse kogus kõvasulameis. Kui C-sisaldus on üle optimaalse, siis osa süsiniku on sulamis vabal kujul, mis põhustab paindetugevuse ja ka kõvaduse ning abrasiivkulumiskindluse vähenemise. Kui C-sisaldus on alla optimaalse (6,12 mass%), siis osa Co lahustub W2C ja tekib struktuuris kaksikkarbiid (W6Co6)C ehk nn. KDEUDV - faas. Sulami paindetugevus langeb, kuid kõvadus ja abrasiivkulumiskindlus kasvab (joon. 25). Olulist osa paindetugevusele on ka legeerivatel lisanditel ja struktuuril.Peeneteralised kõvasulamid on suurema kõvaduse ja paindetugevusega (joon.27). Joon. 23 WC-Co kõvasulamite kõvaduse ja paindetugevuse sõltuvus sidaaine sisaldusest. 52 .Joon.24 WC-8%Co kõvasulamite paindetugevuse sõltuvus temperatuurist. Joon.25 Süsiniku sisalduse mõju WC-Co kõvasulamite paindetugevusele. 53
materjalid on tihti samaaegselt ka konstruktsiooni- E 120 Tekstoliit, getinaks, epoksü- ja polüuretaanvaigud materjalid, siis peab tähelepanu pöörama ka mater- B 130 Orgaaniliste sidematerjalidega jalide mehaanilistele omadustele: surve-, tõmbe- ja mikaniidid, klaastekstoliit paindetugevusele, kõvadusele, elastsusele jne. F 155 Mikaniidid ja klaaskiudmater- Isoleermaterjali kasutamise võimalus laias jalid koos kuumuskindlate temperatuurivahemikus on tehnikas väga tähtis. sideainetega Pikaajalisel soojenemisel halvenevad dielektriku H 180 Räniorgaanilised lakid ja nen- omadused mitmesuguste protsesside tõttu
annaabi.ee 
