Terasest ja duralumiiniumist torudel kuni 22mm võetakse painutamisraadius võrduks toru kahe välimise läbimõõduga. Torudel läbimõõduga üle 20mm on R min = 3D Väikese läbimõõduga torusid , millel on suurem painderaadius, võib painutada külmalt. Toru üks ots suletakse tihedalt puidust korgiga, teise kaudu aga täidetakse toru liivaga. Täitmise ajal tuleb toru keerata ja koputada vasaraga liiva tihendamiseks torude alt kuni ülesse. Pärast seda märgitakse kriidiga paindekoht ja asetatakse toru rakendisse nii, et keevitusõmblus asuks küljel Toru painutamiseks võetakse mõlema käega tema pikemast otsast kinni ja painutatakse ettevaatlikult nurga alla. Pärast eemaldatakse torust liiv ja puhutakse suruõhuga läbi. Kuumalt painutatakse torusid tavaliselt täidetult. Gaaside väljapääsemiseks tuleb ühte korki teha väikesed augud, vastasel juhul võib toru painutamise ajal lõhkeda võo puidust korgid otsast ära lennata.
4.1 Spinninguridvad Spinninguridvad jagunevad ühekäe- ja kahekäeritvadeks. Neid valmistatakse liimimata ja liimitud bambusest, metallist ja plastmassist. Ühekäeritvad on kerged, lühikese käepidemega, ühe- või kahejätkuline. Parim kahekäeritv on 2.0-2,5 meetrit pikk ja ühejätkuline. Ritv peab olema sirge, mitte liiga jäik ja mitte ka liiga vetruv. Ridva paine on õige, kui ritv paindub algul ainult pitsiotsa ligidalt. Kui survet vähehaaval suurendada, peab paindekoht mööda ritva sujuvalt käepideme poole tulema. /Kalastaja Käsiraamat, lk. 62-63/ 10 4.2 Spinningurull Tänapäeval kasutatakse inertsivabat rulli, millel on kas lahtine või kaetud statsionaarpool. Selliste rullide pool ei pöörle. Tamiil jookseb heitel maha üle rullipooli otsa seni, kuni heidetud lant tamiili veab. Statsionaarrullid on kas vasaku käe kerimisega või parema käe kerimisega. / Kalastaja Käsiraamat, lk 63/ 4
maks = 2k/(k-1) R1T1 Joonis 24. Gaasi voolamiskiiruse olenevus rõhkude suhtest = p2/p1. Praktiliselt ammu enne maksimaalse kiiruse saavutamist alaneb gaasi temperatuur sedavõrd, et gaas hakkab kondenseeruma, muutudes vedelikuks. Seetõttu saavutavad maksimaalse kiiruse kõrgel temperatuuril ainult need gaasid, millel on madal kondensatsioonitemperatuur (vesinik, heelium) kõrge algtemperatuuri puhul. 0,5-st suuremate väärtustel (>0,5) täheldatakse kõvera painet. Paindekoht vastab voolamise kriitilisele kiirusele. Voolamise kriitilist kiirust saab arvutada kui paneme krit väärtuse võrrandist (118) kiiruse valemisse (114) krit = [2k/(k+1)] R1T1 (120) 7.5. Laval´i düüs. Eelnevalt kirjutasime, et praktiliselt on võimatu saavutada teoreetilist maksimaalset voolamiskiirust maks isegi =0 puhul, kuna kriitilise kiiruse krit saavutamisel peale siibrit toimub