Referaat Torude painutamine Ranet Nüüd Tapa Gümnaasium 2015 Milleks kasutatakse Metalli painutamist kasutatakse toorikutele kõvera kuju andmiseks teatud kontuuri järgi. Painutamisel mõjuvad nii tõmbe- kui ka tõukejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud lahku tõmmatud, mille tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud on surutud kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht ei allu paindele, ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutamine Tavaliselt painutatakse tõmmatud ja kuivatatud terastorusid ning värvilistest metallidest ja nende sulamite torusid
Metalli painutamine. Painutamist kasutatakse toorikutele kõvera kuju andmisel antud kontuuri järgi. Painutamisel mõjuvad toorikule üheaegselt tõmbe- ja survejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud ab tõmmatud, mis tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud a'b' on surutud kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht kk ei allu paindel ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutatud tooriku saamiseks peavad paindepinged ületama materjali elastsuspiiri, siis on tooriku deformatsioon plastne. Painutamisel kaasneb
tõmbamine, ahendamine, avardamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine jt. operatsioonid. Painutamine on tooriku osade vaheliste nurkade moodustamine või muutmine (sele 2.15). Painutamine paindenurga säilumisega saab võimalikuks tänu plastsetele -7- deformatsioonidele paindekohas. Minimaalne painderaadius rmin on piiratud pragude tekkimise võimalusega paindekoha välimiseks materjalikihis. Minimaalne painderaadius sõltub lehtmaterjali paksusest so. Sele 2.15. Painutamine (a) ja painutatud stantsised (b) Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmmatav toorik läbimõõduga D saadakse plekist väljalõikamisega. Sügavtõmbamisel tõmmatakse toorik matriitsi avasse templiga (sele 2.17)
Karastatud toodete õgvendamise (rihtimise) näited: a karastatud latt (1, 2, 3 löökide järjekord); b nurgiku õgvendamine (viirutusega on näidatud löögikohad) joon. 89 2.5.3. Metalli painutamine. Painutamist kasutatakse toorikutele kõvera kuju andmisel antud kontuuri järgi. Painutamisel mõjuvad toorikule üheaegselt tõmbe- ja survejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud ab tõmmatud, mis tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud a'b' on surutud (joon. 90) kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht kk ei allu paindel ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Metallikiudude asetus painutamisel joon. 90
ahendamine, avardamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine jt. operatsioonid. Painutamine on tooriku osade vaheliste nur- kade moodustamine või muutmine (sele 2.15). Sele 2.16. Sügavtõmbamine Painutamine paindenurga säilumisega saab võima- likuks tänu plastsetele deformatsioonidele painde- kohas. Minimaalne painderaadius rmin on piiratud Ahendamine on vormimisoperatsioon õõnes- pragude tekkimise võimalusega paindekoha väli- keha kohalikuks ahendamiseks. Tavaliselt ahenda- miseks materjalikihis. Minimaalne painderaadius takse õõneskeha otsa (sele 2.18). Avardamine on sõltub lehtmaterjali paksusest so. ahendamisele vastupidine operatsioon eesmärgiga õõneskeha läbimõõtu suurendada. Sele 2.17. Õhendusega sügavtõmbamine Sele 2.15
annaabi.ee 
