vertikaalsed, asetsesid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Tugedevaheline kaugus oli 100 mm. Paindetugevus arvutati valemiga (1). Rp=3*P*l/(2*b*h2) (1) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] Survetugevuse määramiseks kasutati paindekatsel tekkinud 12 poolikut proovikeha. Poolikud proovikehad asetati külgpindadega terasest standardplaatide vahele, mille survepind oli 1600 mm2 (40x40 mm). Katsetamine toimus hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutati valemiga (2). Rs=P/F0 (2) Rs survetugevus [N/mm2] F0 survepindala [mm2] P purustav jõud [N] 4. Katse tulemused 4.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine
Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga: Valem 2. Rp = k*( 3Pl / 2bh2 ) Rp paindetugevus [N/mm2], P purustusjõud [kgf], l tugedevaheline kaugus [cm], b proovikeha laius [cm], h- proovikeha kõrgus [cm], k ülemineku koefitsient Survetugevuse määramisel kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40±5 O C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutatakse valemiga: Valem 3. Rs = k*( P / F0) Rs Survetugevus [N/mm2], P purustav jõud [kgf], F0 survepindala [mm2], k ülemineku koefitsient 5. Katsetulemused 5.1 Jahvatuspeenuse määramine JP = ( Mj / M ) * 100% Tabel nr. 1 Jahvatuspeensuse määramine
Paindetugevus arvutatakse f p= 2b h 2 Valem 4-1 abil. 3 Fl f p= Valem 4-1 2b h 2 kus fp paindetugevus, N/mm2; F purustav jõud, N; l tugede vaheline kaugus, mm; b proovikeha laius, mm; h proovikeha kõrgus, mm; Survetugevuse määramiseks kasutatakse hüdraulilist pressi. Katsekehadeks võetakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevust määratakse ainult kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Proovikehad asetatakse standardplaatide vahele ning hakatakse koormama kiirusega 1 N/mm2 sekundis. F f s= Survetugevus arvutatakse S0 Valem 4-2 abil. Survetugevuseks võetakse aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 N/mm2. F
Mitte vrem kui 120 minuti pärast kipsi ja vee segamise momendist alates katsetatakse nad paindele ja seejärel moodustunud poolprismad survele. Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga Tulemused on toodud punktis 4.4.1 tabelis 1.3 Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 ± 5C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga, koormamise kiirusega 1Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse valemiga Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa
tugedel horisontaalselt. Masin avaldab jõudu seni, kuni keha puruneb. Võetakse lugem manomeetrilt. Paindetugevus arvutatakse järgmiselt: , (1) kus R - paindetugevus, [N/mm²] P purustav jõud [kgf] l tugedevaheline kaugus, [cm] b proovikeha laius, [cm] h proovikeha kõrgus, [cm] k ülemineku koefitsient Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 5º C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse järgmiselt: (2)
2 b h2 (1) kus P – purustav jõud, kgf; l – tugedevaheline kaugus, cm; b – proovikeha laius, cm; 3 h – proovikeha kõrgus, cm; k – ülemineku koefitsient (k=1) Survetugevuse määramiseks kasutatakse eelneval katsel tekkinud 6 poolikut proovikeha (paindekatsel paindusid 3 proovikeha läbi). Poolikul proovikehad asetatakse külgpindadega hüdraulilise pressi terasest plaatide vahele, mille survepind on 16 m2 (4,0 x 4,0 cm). Koormamise kiirus oli 1 MPa sekundis. Survetugevus avaldatakse aritmeetilise keskmisena neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa. Survetugevus arvutatakse valemiga nr 2 [N/mm2]: k⋅P [N/mm2] Rs =
vastu lauda. Pärast tardumise algust lõigatakse vormi pind noaga tasaseks. Mitte varem kui 120 minutit pärast kipsi ja vee segamise momenti katsetatakse iga katsekeha paindele ja seejärel tekkinud pooled survele. 4.5. Painde- ja survetugevuse määramine Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 405ºC kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 MPa sekundis. Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 N/mm². 4.6. Valemid
l – tugedevaheline kaugus, [mm] b – proovikeha laius, [mm] h – proovikeha kõrgus, [mm] k – ülemineku koefitsient, 1000 Näide: Kipsi proovikeha paindetugevuse arvutus 1000∗3∗2,9 kN∗100 mm N Rp= 2 =6,80 2∗40 mm∗ ( 40 mm ) mm2 4.6 Survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 5ºC kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutatakse valemiga 3: k∗P R s= (3) F0
Vdetakse lugem manomeetrilt. Paindetugevus arvutatakse jfirgmiselt: P lIL ,vatem t, R-=k 2bh', kus Rr-paindetugevus, f 4f mm- P-purustavjdud, [kgf] I- tugedevaheline kaugus, [cm] b - proovikeha laius, [cm] h - proovikeha k6rgus, [cm] k - iilemineku koefitsient Survetugevuse miiiiramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus miiiiratakse kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Proovikeha pinnad h66ruti puhtaks, et need oleksid siledad. Poolikud proovikehad asetatakse kiilgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm2 (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hiidraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu I MPa sekundis. Kehasid koormati surve t6stmisel survetugevuseni, mille juures nad purunesid. Vdetakse lugem manomeetrilt
annaabi.ee 
