Ühel päeval vedas Camille koju oma vana lapsepõlvesõbra Laurenti’i, kellega tekkis Thérèse’l hiljem ka salasuhe, mis kestis ilma probleemideta umbes 8 kuud, kuid mida aeg edasi, seda rohkem tekkis salasuhtes olijatel soov lahti saada nende armastust takistavast isikust – Camille’st. Tädipojast saadi lahti Seine’i jõel. Kuid mõrv tõi oodatud õnnest hoopis probleeme - kirg oli kadunud. Mõlemad leidsid, et lahti saada Camille’ painavatest unenägudest, tuleb abielluda. See oleks aga äratanud kahtlust seega käitusid nad nii, et neljapäevased külalised koos pr Raquin’iga soovitaksid neil abielluda. Kõik läks nii nagu nad plaanisid, peeti pulmad ning pulmapidu ei olnud kuigi lõbus. Kui nad olid abielus, ei tunnetatud uut olukorda – see üllatas neid tõsiselt. Ootuses olid nende ihad kustunud, minevik hajunud. Iga neljapäevase doominomängu ajal teeskles paar, et nad
kusagil maailmas ei sõdita? Ma ei mõista, miks riigijuhid saadavad oma noored mehed surma, jättes lapsed isata ja naised meesteta. Praegusel ajal on asjad veidi teisiti, aga kui mõelda I ja II maailmasõja peale, siis tulevad hirmujudinad. Suri tohutult palju süütuid inimesi, hävisid sadade tuhandete kodud ja elud. Väga paljudele, noortele ja vanadele jäid kohutavad mälestused, mis saatsid elu lõpuni, ja rikkusid paljude elusid, sest sõjas olnud ei saanud enam lahti painavatest mälestusest, mis ikka ja jälle meelde tuletasid, kui palju lähedasi ja tuttavaid hukkus ja kui paljud jäid hätta. Olen alati mõelnud, et oleme õnnelikud, et pole elanud sõjaajal. Meie vanemad ja meie, 20. sajandi teisel poolel sündinud on koledat sõja aega ainult jutuna kuulnud ja ajaloo tunnis õppinud. Samuti on tehtud palju sõjafilme, mis inimestele näitavad kui jubedad olid maailmasõjad. Piisab kui vaadata ühte neist ja kohe
Saientoloogid – võbeleva andurnoole orjad või maailmausundi jüngrid Saksa siseministri üleskutse keelustada saientoloogide tegevus pani paljusid imestama. Ajupesu, range hierarhia, eksinute armutu karistamine, tungimine poliitika kõrgeimale tasemele. Ning teiselt poolt süütu püüd vabaneda hinge painavatest ebakõladest suurema “puhtuse” saavutamise nimel. Saientoloogia suudab külmaks jätta väheseid, kes on temaga lähedalt kokku puutunud. Pea külge kinnitatud elektroodid viivad salapärase aparaadini, mille küljes ergab skaala andurnoolega. Aeg-ajalt nooleke hüppab kord ühes, kord teises suunas. Seda pingsalt jälgiv nõustaja uurib, mis testitaval parasjagu mõttes oli, ning muudkui joonistab graafikut. Järgneb pikk ja põhjalik “autentimine”, kus inimese mõttemaailm
annaabi.ee 
