Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema kaudu (DNA-ga seotud).
loodusteaduslike kirjelduste kõrval pakub raamat infot iga liigi kulinaar- sete omaduste kohta ning annab ülevaate kalatoidulistest linnuliikidest. Kalakirjandust on silmapaistvalt viljelenud Rudolf Sirge (selle kohta vt Eesti looduskirjanduse lugu 259 põgusat käsitlust Jõgi 1973), mõnevõrra ka Kustas Põldmaa, Juhan Smuul, Jüri Tuulik ja Ülo Tuulik, Vladislav Koržets jt. Analüüsides eesti looduskirjandust paikkondlikkuse alusel, selgub, et meil on suhteliselt hästi läbikirjutatud piirkondi; eeskätt atraktiivse loo- dusega Lääne-Eesti saarestik ning Kirde-Eesti metsa- ja rabamassiivid; aga ka Kagu-Eesti ja Harjumaa. Märksa keerulisem on leida näiteks Pärnumaa või Kesk-Eesti loodusest kirjutatud tekste. Ehkki säärasel ebaühtlusel on kindlasti üldiseid kultuuriloolisi põhjuseid, näib see viitavat ka looduskirjanduse traditsiooni sisemisele seotusele. Hilisemad
annaabi.ee 
