· Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel, mida eristab teistest keeltest 3 erinevat häälikupikkusastet (välted). · Grammatika seisukohast on teadus võrdlev grammatika. Selle uurimuse kohaselt on eesti keel oma keerukuselt esirinnas. EESTI KEELE MURDED laias laastus võib jagada põhja-eesti murded ja lõuna-eesti murded. Arvatakse, et tekkisid 14-15 sajand. · Omakorda jagunesid murded paikkondlikeks murrakuteks. · Tekkimise põhjus on, et oldi sunnismaine ja suheldi vähe. Tekkisid kohalikud keeled ehk murrakud. · Tänapäeval liigitatakse traditsioonilisi murdeid kolme rühma: 1) põhja-eesti murderühm: saarte-, lääne-, kesk- ja idamurre. 2) lõuna-eesti murderühm: mulgi-, tartu-, setu- ja võrumurre. 3) kirderanniku murre: rannamurre · Suurim erinevus tänapäeval üldkasutatavatest keeltest oli lõuna-eesti keelel.
keeltest kolm erinevad hääliku astet: • välted, annab sõnale teistsuguse tähenduse • Mis linn, mille linna, kuhu linna. • Võrdlev grammatika uurimuse kohaselt on eesti keel oma keerukuselt üks keerukamaid keeli. Eesti keele murded • Murded jagunevad: põhja- Eesti ja Lõuna-Eesti murded tekkisid 14.-15. sajand • Murded jagunesid paikkondlikeks murreteks. • Tänapäeval liigitatakse kolme rühma • Põhja-Eesti murde rühm- saarte-, lääne-, kesk - ja ida murre. • Lõuna-Eesti murde rühm- mulgi-, tartu- ja võru murre. • Kirde ranniku murre- ranna murre. • Suurim erinevus tänapäeva kasutatavast on Lõuna-Eesti murretel, Mulgi, tartu, võru ja Setu murrakut võib nimetada eraldi keeleks. • Kokku moodustavad Lõuna-Eesti keele mida peetakse vanimaks Läänemere Soome hõimu keeleks.
koondunud inimeste vahel. See tõi kaasa paikkondlike keelekujude üha selgema eristumise. Alates 19. sajandi lõpust algas aga seoses inimeste suurema liikumisega ka murdekeelte ühtlustumine. 20. sajandi teisel poolel just ka televisioon mänginud suurt rolli murdeerinevuste vähenemisel. Siiski võib tõdeda, et tänapäevani on Eesti keeleala territoriaalselt üsna sügavalt ja tihedalt liigendatud murreteks ning need omakorda paikkondlikeks murrakuteks. Seevastu sotsiaalselt on eesti keel suuremate keeltega võrreldes suhteliselt ühtlane. Erinevused n-ö lihtrahva keele ja haritlaste keele vahel või igapäevase kõnekeele ja normitud kirjakeele vahel pole eesti keeles kuigi teravad. Võib küll rääkida teatud sotsiaalse rühma kõnepruugist (nt õpilasargoo), kuid selle eripära piirdub peamiselt teatud valdkondi hõlmava sõnavaraga. Kirjakeele ajalugu Eesti kirjakeele ajalugu on jälgitav alates 16. sajandist. 17
annaabi.ee 
