pole üle kolmesaja sõna. See arvamus levis kiirelt ning seda kordas isegi mainekas psühholoog ja üldkeeleteadlane Wilhelm Wundt. Selle seisukoha lükkas ümber taani nimekas lingvist Otto Jespersen. Temale näis see kahtlustäratav, et kui taani koolipoiss õpib esimesel aastal 700 inglise keele sõna, siis kõlab uskumatuna, et inglise talupoeg õpib oma eluaja jooksul neist vaid poole. Max Mülleri esitatud sõnade arvu paikapidamatuses on kerge veenduda kas või lihtsa mõttelise katse abil. Kui loendada kokku sõnu, mida talupoeg teab, alustaks kõigepealt sõnade loetlemist elutoas nähtavate asjadega, nende osade nimedest, edasi kööki ja teistesse kõrvalruumidesse, sealt õue ja aega, põllule, heinamaale, metsa, taimede nimetused ja palju muud. On ilmne, et neid sõnu on palju rohkem, kui pelgalt kolmsada. Senised tähelepanekud ja uurimused mitme keele puhul näitavad, et laps tunneb umbes 3 600
Kui Aristoteles sai juba küpseks mõtlejaks, alustas ta oma filosoofilise süsteemi ülesehitamist Õpetaja süsteemi kriitilise analüüsiga. (,,Platon on mu õpetaja ja sõber, aga tõde on mulle kallim".) Aristoteles kirjutas u 170 raamatumõõdulist tööd, vaid 47 vähemviimistletut neist on säilinud meie päevadeni. Platoni ideedeõpetuse kriitika. Aristoteles jõudis arusaamisele Platoni olemisõpetuse tuuma ideedeõpetuse paikapidamatuses ja alustas selle kriitikast oma mõtete konstruktiivset üles ehitamist. Platoni ideed 1) andsid teadmisele, aga teadmine on ju alati teadmine millestki, millegi kohta, igaveste ja muutumatute objektide näol aluse. Muutlike, meeleliselt tajutavate objektide kohta saab Platoni järgi avaldada vaid arvamust; 2) olid standardiks, ideaaliks, malliks, millele toetudes hinnati muutuvat meelelist maailma kui ideede jäljendust. Nt õigluse
annaabi.ee 
