Lõpetas akadeemia koos tulevase kolleegi Johan Laidoneriga 1912. aasta mais ja heade õppetulemuste eest autasustati teda nagu laidonerigi Püha Anna III järgu ordeniga. Pärast aastast täiendkursust määrati ta Vilno sõjaväeringkonna staapi. Pärast I maailmasõja algust saadeti ta sealt edasi 40. jalaväediviisi vanemadjutandiks ja ülendati kapteniks. Osales selle diviisiga võitluses Ida-Preisimaal ja Poolas. 1916. aasta kevadel paiguati A. Larka üle 5. Siberi korpuse staapi vanemaks käsundusohvitseriks ja ülendati alampolkovnikuks. Samal aastal määrati ta alul 159. Jalaväediviisi ja mõni kuu hiljem 5. Amuuri- taguse piirivalvediviisi staabiülemaks. Ega see diviis tegelikult Kaug-Idas Amuuri taga ei paiknenud, vaid hoopiski Rumeenias. Ja kui 1917. aastal vene sõjavägi lagunema hakkas, aitas diviisi staabiülem Larka igati kaasa, et umber 80 eesti sõdurit puhkusele sõidu ettekäändel
jätmine, ehk tuleb taandada neid piire, mis kunsti kõrgeks ja madalaks jaotavad. Selline projekt pole õnnestunud. · Ajaliseks murranguks oli mai 1968 peamiselt Pariisis toimunud rahutused ning nendega seoses inimeste teatav nõudlikus kultuuri endale omandada. · Popkunst mille erijoon oli see, et kunstisfääri hakkas looma argimaailma objekte. · Argielu. Argielu objektid paiguati ka nt galleriidesse ja muuseumidesse. o Warholi coca-cola purke esitas ta kunstiobjektidena. VMS Campi supipurk · Pmst võib seda vaadelda kui mdiagi sellist, mis uuris kultuuritekste mis said oma väärtuse selle kaudu. · Modernistliku kunsti levialad pole enam nii kontrollitud, see jõuab igalepoole luues uuesi tähendusi. o Üks põhjus, miks modernstlid ei soovinud, et nende muusika plaadile läheks oli see, et nad soovisid oma muusikat kontrollida.
annaabi.ee 
