Eesti linnalistesse asulatesse 194688 sisse 929 900 ja maa-asulatesse 195688 155 200 inimest, kokku 1 085 100 väljastpoolt Eestit saabunud inimest. Samal ajal kirjutati Eesti linnadest ja alevitest välja 668 200 ja maa-asulaist 98 600 isikut, seega kokku 766 800 Eestist lahkunud isikut. Linnarahvastiku välisrände saldo moodustas 194688 261 700 ja maarahvastiku välisrände saldo 195688 56 600 inimest. Need andmed kinnitavad, et migrantide paigastumine oli vähene ning Eestis kinnistus vaid väike osa sissesõitnuist. 1989. aasta loenduse andmed aga tõendavad, et sõjajärgse välisrände saldo on tegelikult palju suurem ja just linnalistes asulates. 194688 oli iga-aastane rahvastiku iive linnades ja alevites keskmiselt 6086 inimest ning 195688 maa-asulates 1714 inimest. 1000 linna või alevisse elama asunu kohta oli lahkujaid 719 ja paigalejääjaid 281, maal vastavalt 635 ja 365. Seega oli migrantide paigastumine maal suurem kui linnas
Taga-Euroopa (Albaania, endise Jugoslaavia jagunemisel tekkinud riigid, v.a Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia Ida-Euroopa (Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova) 9. Teraviljakasvatus (peamised kultuurid, päritolu ja kasvatuspiirkonnad) Hankiv majandus: Põllumajandus, kalandus, metsandus Põllumajanduse osatähtsuse muutumune ajas: •1950 – 15,4% •1980 – 9,1% •1990 – 9,4% •2003 – 7,7% •2012 – 6% Põllumajanduse areng: Esimene agraarrevolutsioon: Inimese paigastumine, üleminek koriluselt ja küttimiselt maaviljelusele ja loomade kodustamisega karjakasvatusele. Esmane tööjaotus ja linnade teke (9000 a tagasi). Teine agraarrevolutsioon: Intensiivistuv tootmine, mille eelduseks sa kõigepealt manufaktuurne tootmine (~1700 Inglismaal) – hobuste rautamine, härgade asendamine hobustega, pöördader, hiljem traktor, mitmeväljasüsteemid. Kolmas Agraarrevolutsioon: Põllumajanduse mehhaniseerimine ja kemiseerimine (masinad, väetised, taimekaitsevahendid)
annaabi.ee 
