välisjõu mõjul pinnase poole, surve suureneb. (Felleniuse) abil Nõlva püsivust kontrollitakse Veekogude kallastel asuvatel nõlvadel võib Paigutisel1-2% seina kõrgusest omandab surve sel juhul järgmiselt: erosiooni tekitada lainetus ja jää liikumine, maksimaalse väärtuse, so passiivsurve 1. Valitakse võimalik ringsilindriline lihkepind, sellisel juhul peab kaitse olema tugevam. 55. Mis on paigalseisusurve? Seina paigal see tähendab Kasutatakse raudbetoonist plaate või suurtest hoidmiseks vajaliku jõudu, nimetatakse lihketsentri asukoht ja raadius. maakividest sillutist. paigalseisu surve jõuks Seina võib tavaliselt 2. Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa lugeda paigalseisvaks, kui tema paigutis vertikaaljoontega on alla 5×10-5×H (H - seina kõrgus)
4. oleks tagatud seina ja teda ümbritseva pinnase üldstabiilsus; 5. seina paigutused ja deformatsioonid jääksid lubatavatesse piiridesse. 19 Olenevalt paigutise suurusest ja suunast võib seina pinnal mõjuda aktiiv -, paigalseisu või passiivsurve. Joonisel 10.40 kujutatud üleni pinnases asuva seina mõlemal küljel mõjub juhul, kui seinale ei mõju mingit jõudu (P = 0), paigalseisusurve. Jõu suurenedes hakkab sein pinnases pöörduma mingi punkti ümber. Seina liikudes hakkab ühel pool seina järk-järgult mobiliseeruma passiivsurve, teisel pool seina langeb surve aktiivsurveni. Maksimaalse võimaliku jõu korral saavutab passiivsurve seina üla- ja alaosas oma maksimaalse võimaliku väärtuse. Sein on sellisel juhul piirseisundis. Pöördepunkti ei paigutu ja mõlemal pool seina mõjub paigalseisusurve. Surve jaotus on näidatud joonisel 10.40a
Profileerimata pinnasele vahetult asetatud toru =Psin+R1cos(-). Kui R2 mingi ploki kohta osutub negatiivseks või 0, suurused. puhul = 1,15. Toru läbimõõdu järgi profileeritud pinnasest või betoonist siis järgmisele plokile see mõju ei avalda. Arvutust alustatakse nõlva 6.3 Paigalseisusurve Pinnasemassiivis sügavusel z maapinnast on alusele paigaldatava toru puhul on tegur suurem. Surve torule on kraavi ülemisest plokist, kus R1 = 0. Järk-järgult arvutusega allapoole liikudes, vertikaalpinge v=z ja sellele vastav horisontaalpinge h=K0v, seintel tekkiva hõõrde tõttu tunduvalt väiksem lihtsast pinnase omakaalu leitakse iga ploki jaoks R2 väärtus. Kui alumise ploki jaoks R20, on nõlv kus K0 on külgsurvetegur
Täitmise ajal tuleb sein hoida liikumatuna, muutes kruvi abil dünamomeetri asendit. Tähistame selleks vajaliku jõu P0, mida nimetatakse paigalseisusurvejõuks. Seejärel keerame aegamööda dünamomeetrit tagasi, lubades seinal pöörduda pinnasest eemale. Fikseerides nii dünamomeetri kui mõõtkella näidud, saame koostada graafiku jõu sõltuvuse kohta paigutisest (joonis 10.2). Surve seinale Paigalseisusurve Passiivsurve Aktiivsurve - 0 ,0 0 ,0 1 + S e in a s u h te lin e p a ig u tis Jo o n is 1 0 .2 S ein a le m õ ju v a su rv e sõ ltu v u s s u h te lise st p aig u tis es t
suurem. Pinnast toetavate (tugi- ja sulundseinad, keldriseinad kanalid, allmaaehitiste elemendid jne) või pinnasele toetuvate (sulundseinad, horisontaalkoormusega vundamendid) projekteerimiseks on vajalikud nii paigalseisu kui ka aktiiv- ja passiivsurve arvulised suurused. Surve seinale Paigalseisusurve Passiivsurve - + Aktiivsurve Mõõtkell - + Pinnas Dünamomeeter 1 2 - 0,0 0,01 +
annaabi.ee 
