Kokkusurumisjõud võib olla püsiv võimaldab ülekannet kujundada võllide igasuguse asetuse juures. Rihma ristlõike või muutuv. Variaatorites tavaliselt kasutatakse automaatselt kontrollitavat järgi jagunevad rihmad järgmiselt: lamerihmad; kiilrihmad; mitmikkiilrihmad; kokkusurumisjõudu. See toob kaasa rataste libisemise pöördemomendi muutumisega ümarrihmad; hammasrihmad. Paigalseisul ja tühikäigul on rihmaharudes jõud niikaua, kuni kokkusurumisjõud saavutab vajaliku suuruse. Libisemine põhjustab võrdsed. Koormates ülekannet saame ringkoormuse rihmratastel rataste kuumenemist ja välispindade kulumist. 63. Kettülekanded. Üldiseloomustus, eelised, puudused.
Puudused: suured gabariidid, suur võllide ja laagrite koormus, pidev ca 2% suurune libisemine rattail( v.a. hammasrihmad), tundlikkus töökeskkonna suhtes, staatilise elektri teke võimalus ja sellega seotud ohud. Rihmülekandega on võimalik üle kanda liikumist, kui võllid paiknevad üksteisest eemal. Enamasti koosneb rihmülekanne vaid kahest rihmrattast ja nendele pingutatud lõputust rihmast. 62. Jõud ja pinged rihmas. Rihmülekannete arvutus. Hammasrihmad. a) tühikäigul ja paigalseisul b) b) peale koormust takistusmomendiga T2 c) laagrireakts F1 tühikäigul 13 Momendi tasakaaluvõrrand d d d d F1 2 = F2 2 + T2 = F2 2 + F 2 2 2 2 2 p F= V p- ülekantav võimsus F-kasulik jõud rihmale d2 Taandades võrrandist 2 , saame F=F1-F2 St kasulik jõud rihmas võrdub vedavas ja vabaharus mõjuvate jõudude vahega Vajalik eelpinge rihmas A-rihma ristlõike pindala
119 1 a 2 L d 2 d1 2 L d 2 d1 2 8 d 2 d1 2 . (22.2) 8 22.4. Jõud ja pinged rihmas Paigalseisul ja tühikäigul on rihmaharudes jõud võrdsed. Koormates ülekannet saame ringkoormuse rihmratastel 2T P Ft 1 1 , d1 v1 kus T1 – vedava ratta pöördemoment; d1 – vedava ratta läbimõõt; P1 – ülekantav võimsus. F2 F0
annaabi.ee 
