hulga rakett. mgvg = - mrvr Näidisülesanded 1. Suusahüppaja kiirus suusamäe lõpul on 93,6 km/ h. Kui suur on suusataja impulss, kui suusataja mass on 90 kg ? Andmed Lahendus v = 93,6 km/h, 93,6/3,6 = 26 m/s p = mv m = 90 kg . p = 90 x 26 = 2340 kgm/s p=? 2. Inimene, massiga 80 kg, hüppab paigalolevasse paati ahtri poolt pikki paati kiirusega 8 m/s. Milline on paadi kiirus, kui paadi mass on 200 kg ? Takistavaid tegureid mitte arvestada. Andmed Lahendus mi = 80 kg mivi = ( mi + mp ) vp,i mp = 200 kg vp,i = mivi / ( mi + mp ) vi = 8 m/s . vp,i = 80 x 8 / 80 + 200 = 640/ 280 = vp,i = ? = 2,29 m/s 3
tööd ainult libisemise korral! Siin on aga see libisemis-hõõrdejõud igal ajahetkel rakendatud kiiruste hetkelisse tsentrisse C v , mis on aga igal ajahetkel paigal. Jõud Fh on igal ajahetkel rakendatud paigalolevasse punkti ja seetõttu ongi tema töö null. IV. Näiteülesanne. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 = 8m ; ühtlasest kettast 2 massiga m2 = 2m ; kaksikplokkidest 3 ja 4 ühesuguse massiga m3 = m4 = 4m ; ühtlasest silindrist 5 massiga m5 , ning kaalututest plokkidest 6 ja 7. Kaksikplokkidel 3 ja 4 on ühesuguste raadiustega suuremad trumlid R3 = R4 ning 5 väiksemad trumlid r3 = r4
Erinevates variantides võib selleks olla kas x-, y- või z-teljega paralleelne telg. Inertsjõudude peamoment M C kantakse joonisele kaarnoole abil, mis joonistatakse ümber masskeskme vastupididselt nurkkiirenduse kaarnoolele. 3b) kui taandame keha osakeste inertsjõudude süsteemi paigalolevasse punkti O (kui paigalolev punkt on üldse olemas), siis inertsjõudude peavektor, mis rakendatakse siin tingimata punkti O, on = -m a C (D1) inertsjõudude peamoment on
annaabi.ee 
