Hiireviu võib süüa ka korjuseid. Põhiliselt käib ta toitu otsimas põldudel. Oma saaki varitseb ta õhus tiireldes või kusagil vaatluspostil ümbrust jälgides, vahel ka maapinnal kõndides. Saagi leidmiseks kasutab viu peamiselt silmi, kuid vajadusel ka kõrvu, sest linnul on väga hea kuulmine. 5. Levik ja arvukus Hiireviu elab peaaegu kogu Euroopas, vahest ka Aasias ja Põhja-Aafrikas. Põhjapoolsematest piirkondaadest lendab talveks lõuna poole, lõunapoolsemates piirkondades on paigallind. Hiireviu lendab septembris või oktoobris Eestist ära ja tuleb tagasi märtsi esimesel poolel. Kui kevad on soojem, võib hiireviu varem tagasi tulla. Kõige varem ta tagasi tulnud 3. märtsil. Soojadel talvedel ta ei lendagi ära, vaid jääb Eestisse talvituma. Hiireviud on hakanud üha rohkem Eestis talvituma. Hiireviu läbiränne toimub aprillis. Hiireviu viimaste aastate arvukus Eestis on ligi 5000-6000 lindu. 6. Looduskaitse
mitmesugused seemned ja marjad. Kevadperioodil pungade puhkemise alguses ka lehtpuude pungad. Arvukus. Eestis pesitseb 200300 tuhat paari, talvine arvukus 500900 tuhat lindu. Euroopas 3676 miljonit paari. Pöialpoiss Eestis võib pöialpoissi kohata aastaringselt. Osa rändab talveks edelasse, osa tuleb põhjapoolt siia, suurem osa linde on paigalllinnud. Pöialpoiss pesitseb enamuses parasvöötme Euraasias. Ta on osaliselt paigallind, osaliselt rändlind, peamiselt liiguvad põhjapoolsete alade linnud talveks lõuna poole. Pöialpoiss on väga väike lind. Tal on rohekas keha pealpool, kreemikas ja valge keha alaosa, kaks valget tiivatriipu ja valge nägu koos mustade silmadega. Pealael on kaks musta triipu, mille vahel isastel on oranzh ja emastel kollane triip. Nokk on must ja jalad pruunid. Pöialpoiss on väga vilgas lind. Ta suudab
annaabi.ee 
