Kopsudest väljuvad õhkotid, mille harud ulatuvad sisikonda ja luudesse. Esimesed linnud on teada Juura ajastust (ürglind - arheopterüks). Vanim kodulind on kodukana (kodustati Indias umbes 3200 a. e. m. a.), noorim - põldvutt. Linde võib jaotada: lennuvõimetuteks lennuvõimelisteks lindudeks (emu, lindudeks (enamus jaanalind, pingviin); maakera lindudest). Linde võib jaotada: rändlindudeks paigalindudeks Linde võib jaotada: PESAHOIDJATEKS: Selles pesas koorunud PESAHÜLGAJATEKS: linnupoeg on jõuetu ja paljas. Äsjakoorunud linnupoeg näeb Koorunud linnupoja silmad on kohe peale koorumist. kinni. Kohe peale kuivamist asuvad Linnupojale hakkavad suled pojad koos vanematega tekkima kolme nelja päeva tutvuma niidu, metsa või pärast. järvega.
Munade kaitseks ehitatakse enamasti pesa. Munadele arenemiseks vajaliku püsivalt kõrge temperatuuri tagamiseks soojendavad linnud neid oma kehaga -- hauvad. Suur osa liike hoolitseb poegade eest ka pärast nenede koorumist kauem (nn pesahoidjad linnud) või vähemat aega (nn pesahülgajad linnud). Enamus parasvöötme ja külmemate alade linde võtavad ebasoodsa aastaaja üleelamiseks ette pikemaid või lühemaid rändeid (nn rändlinnud; mitte rändavaid linde nimetatakse paigalindudeks). Paljud linnud aitavad kaasa taimede levimisele, kandes laiali nende seemneid. 2.2 LINDUDE ANATOOMIA Lindude keha on kaetud sulgedega. Suled on nahamoodustised, nagu roomajate nahka katvad soomused. Suled on abiks lendamisel ning hoiavad keha sooja ja kuiva. Sulgi on linnul kahte tüüpi - katte- ehk kontuursuled ja alus- ehk udusuled. Kõige tugevamad kattesuled asuvad tiibadel (hoosuled) ning sabas (tüürsuled). Kontuursuled annavad kehale
kilpkonnadest on röövtoidulised. Nad näevad ainult liikuvat saaki. Mõned sisalikud ja kilpkonnaliigid toituvad taimedest. Eestis ei ela eriti palju roomajaid, kuna nad on soojalembelised. 49. LINDUDE ÜLDISELOOMUSTUS Linnud on püsisoojased selgroogsed, kes on kohastunud lendamiseks. Seetõttu on neil iseloomulik voolujooneline ja lendamiseks sobiv kehakuju. Linnud on head lendajad ja võivad lennata oma sünnikohast üsna kaugele. Linde jagatakse ränd-, hulgu- ja paigalindudeks. Elupaiga järgi jaotatakse linnud metsa-, aedade-, parkide, avamaastike ja veelindudeks. Lindu katvad kattesuled, mis liibuvad vastu keha ning nende all olevad udusuled on kohevad ja hoiavad soojust. Eesjäsemed on kohastunud lendamiseks. Neile kinnituvad pikad hoosuled. Tagajalgade eriline ehitus võimaldab neil liikuda maapinnal ja istuda oksal. Lindude luud on kergemad kui teistel selgroogsetel. Jäiga rinnakorvi üks olulisim osa on rinnakukiil, millele kinnituvad tugevad lennulihased