Vormiline analüüs: a) Esimese luuletuses on ristriim. Teine luuletus on kirjutatud vabasvärsis ehk siis riim, kui selline puudub. Kolmas luuletus on kirjutatud ristriimis. b) Esimeses luuletuses on 11 värssi ja neli stroofi (2+3+3+3). Vormilisi iseärasused puuduvad. Teises luuletuses on 12 värssi ja 3 stroofi (4+4+4). Vormilised iseärasused puuduvad. Kolmandas luuletuses 8 värssi ja kaks stroofi (4+4). Vormilised iseärasused puuduvad. Kujundikeele analüüs: 1. Epiteet- Paplite pahklikud käed, tormiöö hurmavas haardes. 2. Võrdlus- Lõhenenud huuled kui kuivanud kaev, saatust sa kannad salapaelatsi kaelas kui kallist talismani. 3. Metafoor- nähtamatu nöör (elutee) 4. Isikustamine- kiigenöörid karjatavad, paplite käed haarduvad hommiku külge. 5. Sümbol- mu juuksed kasvavad läbi lae ja haaravad pilvede külge (hing lahkub kehast/ hauast taevasse) 6. Allegooria- veevool viib ära su näo (sa hakkad nutma) 7. Vastandväljendus- pehme puu 8
Unevalge lumi lk 14 10. Heledad näod lk 17 Isikustamine: 1.Kõik, mis kõrvetab ses elus noores lk 10 2.Koit küünitab hommiku järgi lk 19 3. Katkikõristatud hinge lk 20 4.Müts põleb varga peas lk 24 5.Mõtete müüre mureneb lk 22 Võrdlus 1.Sama üksik nagu igaüks lk 14 2.Kuu nagu kitsejälg lk 50 3.See lämmatas kui väljaöeldud vale lk 54 Metafoor Paplite pahklikud käed lk 18 Hüberbool Tõuseb mullast üles tähtedeni lk 23 Litootes Jookseb peopessa jälitav jälg lk 37 Oksüümoron Ei leidnud Anafoor 1.Tunded need varjavad alati püünist. Tunded, need kardavad alati tuld. 2.Järjest rohkem lehti läbi tuule. Järjest vähemaks jääb puude kavalusi. Epifoor Ei leidnud Refrään Öö tulles ühel lapsel hakkab kõhe, - lk 16 Öö tulles maailm avardub meil kahel