kaotanud. 1881. aastal valmis lossi lunakljel parki eenduv mitmete vahemademete ja algselt kivist balustraadi ning ehisvaasidega pidulik graniittrepp, millega koos letasid lossi mtmed tunduvalt enne samal khal asunud puidust hrrastemaja. Keskteljest ida pool paiknevad kaks teineteisega risti asetsevat prnaalleed. Ristuvatest alleedest lunas paiknesid avarad muruvljakud. Pargi tagaosa idaklge on ristanud pgatud prnade allee, mille mrke vib veel vlja lugeda silinud puude ja nende pahkliku tve jrgi. Samuti vis pgatud prnade allee ristada pargi lne klge, mille ks rida on veel silinud. Muruvljakuid piirab lunast osaliselt silinud lne-ida suunaline allee. Keskteljest lne poole jvale lossi ja alleedega piiratud avarale muruvljakule on 20. sajandil rajatud mnguvljakud, mis on tnaseks amortiseerunud ning parki ebasobivad. Lossi mbruse pargi lpetab lunas hobuseraua kujuline tiik, mille keskmes paikneb mar terassidena kujundatud saar, kus on asunud sinna 1939
pidama jäänud. Nüüdseks on järele Fourth level jäänud üks puu, mille kunagisest Fifth level võimsast võrast on järele jäänud üksikud jändrikud oksad. Kui keegi maarahva hulgast jäi tõbiseks, seoti püha puu okste külge paelu, et tervis rutusti jälle tagasi tuleks, haigeid kohti hõõruti ka riidetükkidega ja seoti need pühaks peetud puu pahkliku tüve klge. Usuti, et niimoodi toimides võtab puu inimeste hädad ja haigused enda kanda ning inimene saab terveks. Palivere hiiepuu on üle 400 aastat vana ja kõige vanem Eestis kasvav künnapuu. PÜHAPAIGAS KÄITUMISE REEGLID Mis kivile on kord juba ohverdatud, seda möödakäija enda omaks pidada mitte mingil juhul ei tohi ohvrikivilt näppajat ja tema lähedasi tabavad siis kõikvõimalikud õnnetused, hädad ja haigused.