Nõvakoi – punase sõstra pungades Oksa-pahksääsk – musta sõstra okste koore all Klaastiib – punase sõstra säsis Haigused: Jahukaste – musta sõstra ja karusmarja viljadel ning lehtedel Antraknoos e. lehevarisemistõbi ja helelaiksus – kõigi liikide lehtedel ja viljadel Sõstrarooste – punase sõstra lehtedel ja viljadel Reversioon e. täidisõielisus – viirushaigus mustal sõstral, kandub edasi pahklestaga 3. Kultuuride tähtsus. Kõiki saab viljelda täielikult mehhaniseeritud tehnoloogiaga. Must sõstar – varajane kandealgus, C-vitamiini (160 mg%) sisaldav hinnaline mari. Punane sõstar – suure saagiga leplik kultuur, marjad lähevad mahlaks, valgel sõstral ka veiniks. Karusmari – suure saagiga kultuur, marjad sobivad veiniks, äriaedades vähe kasutusel. 4. Sordid
Väetage põõsaid komposti või sügisväetisega. Kasvatage haiguskindlaid sorte. Harvenduslõikusega vähendate põõsa sees niiskust ja pärsite seene levikut. Esimeste haigustunnuste ilmumisel pritsige põõsaid fungitsiidiga 5-7 päeva enne õiepungade avamist ja kohe pärast saagi koristamist. Musta sõstra täidisõielisus Mükoplasmahaigus Nakkus kandub pookimise, vegetatiivsel paljundamisel ja sõstra pahklestaga. Haigustunnused lehtedel ja õitel. Lehed muutuvad kolmehõlmalisteks, lehe kuju kitsam ja normaalsest pikem. Põõsa kasv on jõuline, õied täidisõielised, tupplehed lihakad, kroonlehed ei arene või muutuvad niitjaks, tolmukad ei arene. Õied ei viljastu või tekivad ebanormaalselt kortsunud marjad, võrsed ei puitu normaalselt.
annaabi.ee 
