Naeri-lehevaablane Viimase kj ebaröövik Vastne Selts: liblikalised Nukk Vastne Selts: kahetiivalised nukk vastne Viljapuude kahjurid Lestalised. Ploomipuu-pahklest eestis levinud. Vastne ja valmik imevad taimemahla, tekivad pahad. Suvised emaslestad arenevad ja annavad järglasi pahkades. Suve jooksul palju pk. Sügisel ilmuvad täiskasvanud emaslestad, kes väljuvad pahkadest ja lähevad talvituma koorepragudesse, pungasoomuste vahele. Kevadel pungade puhkemisel siirduvad noorte lehtede alla toituma. Nokalised. Õunapuu-lehetäi munad talvituvad koorepragudes, punga alusel. Pungade puhkemisel kooruvad vastsed hakkavad pungadest mahla imema, hiljem ka lehtedest ja noortest võrsetest. Täiskasvanud lehetäid kõik emasisendid, toimub neitsisigimine. Kuni 10 põlvkonda suve jooksul. Suve keskel tiibadega isendid, päevade lühenemisel suguline põlvkond
Resonantspuidu kestev säilitamine (~50 aastat) võimaldab saada stabiilsemate resonantsomadustega kõlalaudu. Nähtust seletatakse hemitsellulooside lagunemisega kestval hoidmisel. 38. Millised välised mõjurid muudavad puidu värvust? Nimetage 3 Kliima: valgus, temperatuur, niiskus. 39. Kuidas ja millisest puidust peaks lõikama spooni, et saada salmilist tekstuuri? Höövelspoon lõigatakse ka sasisalmilisest puidust: Karjala kasest, pahkadest (puidurikked!), uinuvate pungadega ilmestatud vahtrapuidust “Linnusilm”. 40. Millised puiduliigid on väga vastupidavad korrosioonile õhus ja millised väikese vastupidavusega? Nimetage kummastki rühmast 2 liiki. Väga vastupidavad: jalakas, seeder, tamm, lehis, kastan jt; suhteliselt vastupidavad: saar, pöök, kuusk, mänd; väikese vastupanuvõimega: lepp, haab, kask, pärn, vaher, pappel. Teema 6 41