• Siin peame kasutama mitmuse osastava käände abi (kui muidu ei meenu, siis esitame endale küsimuse palju mida? – vastus nõuab mitm osastavat käänet) • Kui mitmuse osastava lõpp on –id, asendame d keskvõrde tunnusega m (näit kõrgeid-kõrgeim, rikkaid-rikkaim) • Kui mitm osastav lõpeb vokaaliga, on ülivõrde tunnuseks –im (ehk teisisõnu- vokaal asendub i-ga) Näiteks: pikki-pikim, virku-virgim, vanu-vanim, pahu-pahim • Kui sõna lõpus on –lik, ei asendu e, kuid tüvi nõrgeneb (-likke-likem) Näiteks: õnnelikke-õnnelikem, väärtuslikke-väärtuslikem • Kui mitm osastava lõpus on –sid, ei saa i-ülivõrret moodustada, tuleb leppida lihtsama variandiga, milleks on kõige-ülivõrre Näiteks: tublisid-kõige tublim, nürisid-kõige nürim, vabasid-kõige vabam Mõningaid näiteid • Mõtle, missugune on nimetav kääne nõdrim, truim, pahim, parim, pühim, kuivim
vokaaliteisendus i → e, nt kallis : `kalli + im → `kalle/im. Sõnastruu, kus tüvi lõpeb pika vokaaliga, kaasneb tunnuse liitmisega vokaali lühenemine:`truu : `tru/im. Tüveülivõrdes on ülivõrde tunnuse algusvokaal i sulanud tüve lõpuvokaaliga ühte, nii et tüve ja tunnust pole võimalik selgelt eraldada. Tüveülivõrre on võimalik osast sõnadest, mis kasutavad tüvemitmust (vt M 70): II kk-st üksikud pesa-tüüpi sõnad, nt paha : pahim, vana : vanim, püha : pühim V kk-st oluline-tüüp, nt olulisim jõuline-tüüp (paralleelselt i-ülivõrdega), nt `jõulisim ~ `jõulise/im VI kk-st siil-tüübi a- ja u-tüvelised sõnad, nt `tark (: targa) : targim, `järsk (: järsu) : järsim suur- ja uus-tüüp, nt suurim, uusim õnnelik-tüüp, nt õnnelikem Tüveülivõrde moodustamiseks võetakse aluseks algvõrde omastava käände vorm ning teisendatakse selle
annaabi.ee 
