Nad on leitud isegi komeetidest ja meteoriitidest. V. Levik PAH-id on ühed levinumad orgaanilised saasteained maakeral: igal aastal paisatakse keskmiselt 43 000 tonni PAH-e atmosfääri ja umbes 230 000 tonni PAH-e jõuab veekogudesse. (Eestis satub õhku 11 tonni polüaromaatseid süsivesinikke, liiklusvahendite kasutamisest tekib aastas kuni 46 kg PAH-ühendeid). PAH-e leidub kõikjal meie elukeskkonnas: õhus, vees, pinnases ja isegi ka toidus. Muld, vesi ja setted võivad saastuda PAHidega nii atmosfäärisadestuse kaudu kui ka ohtlike jäätmete ladustamise või lekete tagajärjel. Veekogudesse satub PAH-e peamiselt tööstuslikust reoveest, liiklusest, aga ka õli ja gaasi kasutamisest. (Vees esinevad PAH-id kinnitunult näiteks setetele, tahketele osakestele või humiinainetele). Atmosfääris on PAH-id enamasti kinnitunud tahketele atmosfääriosakestele või on gaasilisel kujul.
· lipofiilsed ühendid, kuhjuvad rasvkoes; · stabiilsed ühendid, raske hüdrolüüsida; · hästilenduvad, adsorbeeruvad kergesti orgaanilisse ainesse; · erineva kantserogeense toimega. PAHide ekspositsioon inimesele toimub õhu, joogivee ja valdavalt toidu kaudu. · Toidu töötlemisprotsessid, nagu kuumutamine, suitsutamine, kuivatamine, mille puhul põlemissaadused puutuvad toiduga vahetult kokku, arvatakse olevat peamisteks põhjusteks toidu saastumisel PAHidega. · Toidu saastumine PAHidega võib toimuda ka keskkonna saastatuse kaudu, näiteks kala ja kalatoodete puhul, mis võivad saastuda laevade õlileketest tingitult. Toidu saastumise põhjused: · keskkonnasaastatus (nt sõidukite heitegaasid, mulla, pinnase saatumine õlidega; immutatud puidu põletamine; metsatulekahjud jms) · toidu ebasobiv käitlemine sh toiduainete hoidmine, töötlemine (kuumutamine, suitsutamine, kuivatamine) ja toiduvalmistamine
annaabi.ee 
