negatiivselt. Vahel teeb see neid õnnelikuks, teine kord aga õnnetuks. Õnnelikuks just siis, kui seda on hädasti vaja, näiteks eelnevalt mainitud põhjustel. Õnnetuks aga siis, kui sa hakkad mõistma, et sinuga ollakse su raha pärast. On palju sedasorti inimesi, kes poevad rikaste külje alla ja kasutavad neid ära, proovides oma motiive varjata. Tavaliselt ei lõpe sellised inimsuhted hästi ja võivad viia sügavasse masendusse. Samuti võib inimese iseloom pahemuse poole pöörata, kui rikkus nende õuele jõuab ollakse ahned ja hakatakse oma lähikondlasi tõrjuma, kellel nii hästi ei lähe. Ise arvan, et tegelikkuses toob raha välja inimese tegeliku loomuse kui sisimas oled halb, muutud sa raha saades veelgi halvemaks ja samamoodi heaga. Raha ja õnne kooslust ei saa võtta üldistavalt kõik sõltub inimesest. Üksikisiku täielikuks tundmiseks tuleks teda teada nii sel ajal, kui tal on raha ning ka siis, kui tal seda pole. Keegi ei
Õnne otsivad paljud, õnneotsingud viivad kaugele ja kõrgele, kuid vahel kipub õnne mõiste kaduma. Õnne mõiste on iga inimese jaoks erinev. Paljud väidavad, et peitub perekonnas, heas tervises, armastuses ja inimsuhetes. Samas teised on kindlad, et õnn peitub rahas, aga kes teab, võib-olla peitubki. Rahal on mõnes mõttes inimese elus ikkagi määrav roll ning kõige kasulikum on see siis, kui seda on piisavas koguses, kuna raha olemasolu ning selle liigsus muudavad inimest pahemuse poole. Õnnelik inimene võib olla keegi, kellel on hea karjäär, hea välimus, võimukad sõbrad, suurepärane perekond ja palju raha, kuid ta võib ikkagi olla sisimas üksik ja õnnetu. Samas ka üksik vanaproua, kes elab koos kolme kassiga ühetoalises korteris ning elatub üürikesest pensionist, võib olla oma õnne tipul, kuna tal polegi midagi rohkemat vaja. Sestap ongi õnne mõiste suhteline ja muutlik ning iga inimese jaoks erinev. Käsitletud kirjandusest meenub tahes tahtmata J
Jutustus ,,Invaliidid"1930 ja proosa poeem ,,Viuletsuse komõõdia"1935. Debüteerib luuletajana ,,Lugu valgest varesest"(1931). Esik luulekogu ,,Tolm ja tuli"(1936). I. Tolmu ja tule periood. Kunsti jaotus. Pikad värsiread. Väga intellikentne luule. II. Sõja aegne ja järgne. 30 aastat ,,vaikib" ei avalda, aga kirjutab enda jaoks. Vihkab valet. 40 50a avalduvad väga üksikud luuletused. 1966 avaldab luulekogu ,,Tähetund." säilitab terava ja iroonilise elu pahemuse poole. Tuleb maa peale tagasi. Hakkab hindama hargipäeva. II periood tõlgub intensiivselt A. Puskini ,,Jevgeni Onegin"(1964) värssromaani. Taahakkab ka ise sõnu tegema. ,,Elu helbed"1971, koondkogu ,,Lendav linn"1979,(sai preemia ENSV rkl preemia 1980) 1989 kahe osaline kogutud teosed ,,Teosed". ,,Kaks saarlast" 1939, ,,Tuli punane vihmavari". Tema luules läbiv motiiv must vari. ,,Rumalad sõnad"1966, ,,Sõnarine"1966, ,,Hirmsa kisaga"1968, ,,Tuju"1967, ,,Looming"1975