1931. a. alates oli Soome kaitsenõukogu esimees, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja (1939- 1940) ja Jätkusõja (1941-1944) ajal. 1942. a-st marssal. Soome president 1944-1946. SISEPOLIITIKA. Soomes tollal väljakujunenud parteipoliitiline süsteem on oma põhijoontes säilinud tänaseni. Lõplikult kehtestati vabariik 1919. a. Riigipeaks sai president, kellel olid ulatuslikud võimuvolitused. Soomet iseloomustab mitmeparteilisus, kus pahempoolsetel meeleoludel on küllaltki suur mõjujõud olnud. 1929. a. algas Lapua liikumine (Lapua kirikuküla järgi). Korraldati "marss Helsingisse" ja nõuti kommunistide vaoshoidmist ning "tugevat kätt." Liikumine keelustati. VÄLISPOLIITIKA. Esialgne Saksamaa suunitlus kadus 1918. a. lõpul, kui tugevnesid suhted Antandiga. Sel puhul abistati ka Eestit Vabadussõjas, kuid Soome-Eesti uniooniidee lükati tagasi. Koostöö Soome ja Baltikumiga (eeskätt Eestiga) jätkus
(1941-1944) ajal. 1942. a-st marssal. Soome president 1944-1946. ........................................................................................................................................... SISEPOLIITIKA. Soomes tollal väljakujunenud parteipoliitiline süsteem on oma põhijoontes säilinud tänaseni. Lõplikult kehtestati vabariik 1919. a. Riigipeaks sai president, kellel olid ulatuslikud võimuvolitused. Soomet iseloomustab mitmeparteilisus, kus pahempoolsetel meeleoludel on küllaltki suur mõjujõud olnud. 1929. a. algas Lapua liikumine (Lapua kirikuküla järgi). Korraldati "marss Helsingisse" ja nõuti kommunistide vaoshoidmist ning "tugevat kätt." Liikumine keelustati. VÄLISPOLIITIKA. Esialgne Saksamaa suunitlus kadus 1918. a. lõpul, kui tugevnesid suhted Antandiga. Sel puhul abistati ka Eestit Vabadussõjas, kuid Soome-Eesti uniooniidee lükati tagasi
annaabi.ee 
