osa ja kuulub asja omanikule. Kasu, mida asjast saab isik, kes on alusetult rikastunud, peab välja andma nii asja kui kasu (VÕS § 1032 lg 1). · Kulutused. Liigituvad: a) vajalikud; b) kasulikud; c) toreduslikud. Vilja väljaandmiseks kohustatud isik võib nõuda asja korrapäraseks majandamiseks vajalike kulutuste hüvitamist (TsÜS § 4). Väljaandmise ulatus piiratud vilja väärtusega. Vilja väljaandmise kohustus sõltub asja valdaja hea- ja pahausksusest (AÕS § 85; VÕS § 1037-1040). · Kulutuste hüvitamine. Vajalikke kulutusi saab nõuda iga võõra asja valdaja, va kui valdus saadi omavoliga. Kasulikke kulutusi saab nõuda erandjuhtudel (vt AÕS § 88; VÕS § 1042). Erisätted kulutuste hüvitamise osas seoses lepingust taganemise ja selle ülesütlemisega (VÕS § 191). Vajalikud kulud tuleb kõik hüvitada, muud kulutused aga vastavalt alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1042). · Raha ja väärtpaberid
Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega rahuldati hageja vindikatsioonihagi AÕS § 80 lg 2 alusel ja kostjalt mõisteti välja hageja valdusesse 10 100 kg PF lakki. Sellega oli tuvastatud, et kostja valdusel ei olnud seaduslikku alust. Pooled otsust ei vaidlustanud. AÕS § 35 lg 2 kohaselt on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Apellatsioonikohtu järeldus kostja pahausksusest ei tulenenud asjaolude uuest vaidlustamisest pärast kohtuotsuse jõustumist teises tsiviilasjas, vaid 19. oktoobri 1995. a kohtuotsusega tuvastatust, et kostja ei pidanud end laki omanikuks ega olnud selle seaduslik valdaja. Sellest tulenevalt on õige apellatsioonikohtu järeldus, et kostja oli laki pahauskne valdaja AÕS § 35 lg 2 järgi. Seetõttu ei ole õige kassatsioonkaebuses väidetu, et apellatsioonikohus asus tuvastama uusi asjaolusid
annaabi.ee 
