neid jõuga maksma panna. Mina arvan samuti, et sõnavabadus saab olla ainult juhul kui on olemas avalikkus. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni ning vastu võtta teiste arvamusi. Inimene ei saa levitada informatsiooni, kui ei ole olemas publikut, kellele seda jagada. Informatsiooni saab levitada vaid juhul kui on olemas avalikkus. "Igal avaliku elu tegelasel tuleb maksta lõivu inimeste pahatahtlikkusele-vastutasuks saab ta raha ja auavaldusi."(Voltaire, lk 46) Iga kuulsus peab leppima einevate inimeste kommentaaride ja arvamustega, olgu need siis kas head või halvad. Näiteks peavad avaliku elu tegelased leppima sellega, mida meedia neist kirjutab. Tihti ei ole meedia kirjutised üldse tõesed, aga neid loevad väga paljud inimesed ja kujundavad endale isikliku vaate antud isikust ja annavad halvustavaid märkusi. Eks igal
Me ei teaks ega kogeks mitte kunagi headust, sest ilma halvata ei oskaks vist keegi tunda rõõmu väikestest asjadest. Olgu selleks siis sõprus, pere, armastus või lihtsalt heameel selle üle, et elus oled. Kurjuse üheks miinuseks ongi see, et kui keegi miskit väga saavutada tahab, siis ta võib oma eesmärgi nimel teha ükskõik mida ning unustab kõik selle, mis talle on tähtis. Nii kaotab ta need keda armastab ning ta pühendab ennast aina rohkem ja rohkem pahatahtlikkusele. Sedasi võib juba öelda, et see inimene on südametu, sest enam ei hoia miski teda tagasi ning ta teeb kõik selleks et viia täide see millest ta unistab, vahendeid valimata. Eks sellest võivadki paljud sõjad alguse saada, sest valitseja peab oma soove tähtsamaks kui inimelu. Kasulikkus väljendubki siin selles, et me näeme kurjuse tagajärgi ning püüame kas või veidikenegi parandada seda, mis on meie ümber.
Tegelikult ei ole suurt vahet kas me elame virtuaal- või reaalmaailmas. Ohud valitsevad meid kõikjal näiteks võtame igal hommikul riski astuda toast välja, et minna kooli/tööle. Enamus inimesi peab paratamatult minema üle tänava. Olles siiski nii ettevaatlik kui tahes, võib mõni pooleldi jääknähtudega, pooleldi alkoholijoobes huligaan meid oma sihtmärgiks valida, kas siis tahtlikult või tahtmatult, ja alla ajada. Või võime me uksest välja astudes saada osaks naabri pahatahtlikkusele, nagu võisime lugeda Tammsaare ,,Tõde ja Õigus"est, kus Pearu kiuslik käitumine Andrese vastu oli igapäevaelu. Kas ta nüüd kõike seda väga pahatahtlikkult mõtles, kuid halvasti kukkusid ta koerustükid küll välja. Muidugi on olemas ka teine äärmus, mis väljendub maailma roosade prillidega vaatamises ja patjade sees elamises, kuid ka see pole lahendus. Parim on mõõdukus, kõige elava ja elutu nautimine enda ümber, kallite inimestega arvestamine
annaabi.ee 
