aidata sind su koolitundides". Käitumistaastuse programm näeb ka ette, et lastele näidatakse nende käitumisest kahte pilti. Ühte reaalset ja ühte sellist, mis peegeldaks neid ümbritsevat keskkonda pärast positiivset muutust. Lapsed reageerivad palju positiivsemalt teisele pildile ,,tegevuskava pildile", sest seal on lapse eakaaslased ning õpetaja rõõmsa nöoga ning uhked õpilase üle. Esimesel pildil on aga lapse eakaaslased ja õpetaja kurbade või pahaste nägudega. Peegeldamine, vihjepildid, mudeldamine ja harjutamine on vajalikud just seetõttu, et pakuvad õpilase lühimälule mitu ,,ankrupaika". Kõik need ankrupaigad aitavad muutumisprotsessi toetada ja õpilasel oma kava järgimist meeles hoida. Järgmiseks sammuks on harjutussessioon, kus esimesena tehakse kokkuvõtte eelmisest sessioonist, kus peegeldati ja mudeldati ebasoovitavat käitumist. Harjutamise ajal kopeerib õpilane esialgu õpetaja mudeldamist
Kuna KOVide lastekaitsetöö ja toetavate teenuste olemasolu ja kvaliteet sõltub KOVi volikogudest, siis on oluline, et KOVide volikogud ja valitsused tähtsustaksid lastekaitsetööd ning leiaksid selleks ressursid. Praegu ei ole see ekspertide sõnul kõikides KOVides nii, toodi näiteid, et osa KOVidest ei toeta lastekaitsetööd ja teatud juhtudel ka mitte oma lastekaitsetöötajat, kuna see ei too otseselt kasu ning selle tööga kaasnevad probleemid (kaebused kodanike ja pahaste lapsevanemate poolt jne). Riskiks peetakse, et KOVid võivad lastekaitsetöötaja kohustuse seada mõnele ametnikule väikese koormusega tööülesandeks, et seadusest tulenevat kohustust täita. Samuti peetakse oluliseks, et nii lastekaitse nõukogu kui sotsiaalministeerium selgitaks lastekaitsetöö vajalikkust kohalikele poliitikutele, kes vastutavad uues süsteemis riiklikul tasandil lastekaitsetöö arengu eest, et KOV toetaks lastekaitsetööd.