Välja on pandud ka Palamuse kooli üle 320 aastast ajalugu käsitlevad dokumendid. 2.2.3 Klassituba kantsli, tahvli, seinakella, Euroopa kaardi, keisri pildi ja pikkade pinkidega mahutas sajand tagasi kogu koolipere. Kõigi nelja talve (jao) lapsed, keda oli Oskar Lutsu kooliajal ligi 40, õppisid ühes ruumis. Klassi nurgas seisab haruldane orel, mille on meisterdanud üks esimesi eesti pillimeistreid C. G. Thal. Oreli taha armastas köster pahandusetegijad "vinklisse" saata. 2.2.4 Poiste magamistoas kus praegu püüab pilku Tootsi punane maakera, ööbisid kaugemal elavad poisid. Kõik elamiseks tarvilik toodi kodunt kaasa. Nädalast toidukraami, mida hoiti sahvris kottides ja karpides, on võimalik näha riiulitel. 2.2.5 Kihelkonnakooli õuel on endisest ajast säilinud köstri õunaait. Köstri tõllakuur ja tall on taastatud hiljem. Kiriku kaldanõlva all Kooliallika juures on kuulus kirikumõisa rentniku saun, mille akna Toots
Sihtrühmaks võivad olla kohalikud elanikud, ettevõtjad, turistid, mingi piirkonna noored jm. Ka siin tuleks jääda võimalikult konkreetseks ja põhilise sihtrühma keskseks. Näiteks kui korraldatakse noortelaager kuni 14aastastele käitumishälvetega lastele, siis on sihtrühm ikka kuni 14aastased käitumishälvetega lapsed, aga mitte kohalikud elanikud. Kohalikud elanikud saavad kindlasti laagrist kasu läbi selle, et mingil perioodil on pahandusetegijad piirkonnast eemal ja võibolla naastes tekitavad nad veidi vähem probleeme. Samas ei ole kohalikud elanikud mitte kuidagi moodi selle projekti otsene sihtrühm. Kaudse sihtrühmana või kasusaajatena võib neid küll nimetada, kuid projektiplaanis ei maksa nende kasude kirjeldusele aega ja jõudu kulutada. Väga positiivne on muidugi see, kui sihtrühma poolt saadav kasu on võimalik numbriliselt ära tõestada. Tegevuskava