läheb sama teed. Tuues jällegi näiteks Eldoradodemaalt saadud varanduse. Senimaani, kuni ei sekku keegi teine minu mõttemaailma ning suudan jääda iseendaks, ei saa ükski hing takistada mul mõtlemast, et maailm, kus elan ongi parimatest parim. Lõpetuseks tahan öelda, et on palju lihtsam elada, kui mõelda positiivselt. Vaid sellisel juhul on maailm parim võimalikest maailmadest. See ei tähenda, aga et peaks naerma teise õnnetuse üle või muud säärast, aga pahadesse asjadessegi võib suhtuda nii, et see oli saatus. Lõpuks taipasid ka raamatukangelased, et see on vaid usk heasse elusse, tegelikult võib olla kõik keskpärane või halvimast halvim. Või miks mitte mõelda nõnda, et polegi olemas rohkem maailmu, niiet see lihtsalt peab olema parim oma headuses ja kurjuses.
Ta nägi oma hinge läbi ja jahmatas. Talle meenus õnnetu tütarlaps, kes teda oli hukutanud ja kelle tema oli hukutanud. Ta vaatas rahutult tagasi mõlemale väänlevale teele, mida mööda saatus nende kahe elu oli juhtinud kuni ristteeni, kus ta nad halastamata teineteise vastu oli tõuganud ja purustanud. Ta mõtles veel igaveste tõotuste mõttetusele, kainuse, teaduse, usu, vooruse tühisusele ja jumala kasutusele. Ta süvenes südamerõõmuga neisse pahadesse mõtetesse, ja mida sügavamale ta sukeldus, seda enam tundis ta eneses saatana irvitust. Nõndaviisi oma hinges kaeveldes nägi ta, kui palju ruumi loodus selles kirgedele on jätnud, ning ta naeris veel kibedamini. Oma südame põhjast raputas ta üles kogu oma viha, kogu oma tigeduse, ja haiget uuriva arsti külma pilguga nägi ta, et see viha ja tigedus polnud muud kui moondunud armastus, ning kuidas armastus, see inimlike vooruste allikas, on
annaabi.ee 
