On tavalised tööpäevad, isegi välismaa noori õpetavad ülikoolid panevad eksamid 25. detsembrile. Ka looduse ja kliima poolest ei saaks arugi, et jõulud Eesti mõistes on ukse ees. Minu kui eestlase jaoks peaks jõule veetma ühise laua ääres aega veetes, praadi süües ja kingitusi vahetades. Kindlasti peaks kinke välja teenima mingi laulu, luuletuse või paiga. Tai kultuuris on pea kõige püham kehaosa ja selle puudutamine on keelatud. Inimene, kes seda ei tea, võib pahaaimamata jõulud taimaalase jaoks ära rikkuda. Olles koos taimaalasega peab kindlasti olema kursis, et Taimaal austatakse oma kuninglikku perekonda väga. Avalikult neid kritiseerida ei tohi ning kuningliku pildi või mõne muu eseme rüvetamine on riiklik kuritegu. Igasugused süütud naljad võivad viia arusaamatuste ja tülideni. Taimaal on komme, et enne ruumi sisenemist võetakse jalanõud jalast ära. Paljud kauplused ja bürooruumid järgivad sama tava
Cathos häbeneks endal silmad peast ära, kui keegi küsiks talt midagi uue näidendi kohta ning tema ei ole seda veel näinud. Mascarille lubab luua neidude juurde vaimuinimeste akadeemia, nii et ei oleks enam ühtegi värsijuppi, mille olemasolust tüdrukutel aimugi ei oleks. Mees räägib, et kavatseb töötab Rooma ajaloo kallal, et seda kõike madrigalidesse valada. Mees tahab eksprompti neidudele ühe esitada. Oi-oi! Kui ettevaatamata, Jäin teid ma vahtima nii pahaaimamata, Ja teie pilk südame mult salamahti haaras: Oh, võtke kinni varas! Varas! Varas! Varas! Neidude arust on see pööraselt galantne. Seejärel mees analüüsib ning peamiselt kiidab ,,omaenda" salmi ridu. Uurib, kuidas naistele see meeldis jne. Laulab neile sellele salmile viisi. Jälle naistele meeldib. Mees teeb neile ettepaneku minna ühte komöödiat vaatama. Avaldab seejärel, et on ise ka ühe komöödia valmis kirjutanud ning laseb seda nüüd ,,Hotél de Bourgogne
6 eemal lähevad reed inimestega. Naabertalu peret viiakse ära. Mäletan selgelt, missugune oli ilm. Oli sulalumi, oli sombune, udune ilm, must jää oli lume alt välja sulanud. Alles möödunud suvel tuli välja, et ma ei seisnud seal võsa varjus mitte emaga, vaid vanaemaga, ja et me ei seisnud seal mitte sugugi selleks, et küüditamist vaadata, vaid et vanaema oli mures ja ootas ema koju. Ema oli ennist pahaaimamata läinud sinna talusse tühja piimanõud ära viima ja ei tulnud enam tagasi. Hiljem selgus, et ta oli kinni peetud, kui küüditajad tulid. Teda oleks koos majarahvaga ree peale pandud ja minema viidud, aga seal juhtus olema üks omaküla mees, kes teadis, et ema pole sealt talust ja et tal on kodus väike laps. See mees, kes oli küll veendunud kommunist, kuid uues võimus pettunud, nõudis, et las see tüdruk läheb, ja tema sõna peale lastigi ema lahti. Nii ma
annaabi.ee 
