Paljud tolle aja kuulsad ja edukad inimesed kasutasid võimalust ning lahkusid kas siis neutraalsesse Šveitsi või Prantsusmaale. Vähe ei olnud neidki, kel õnnestus saada laevale Ameerikasse. Remarque kajastab neid põgenemisi mitmes oma teoses („Triumfikaar“ ja „Lissaboni öö“). Pärast Saksamaalt põgenemist elas kirjanik mõnda aega Šveitsis, kust ta hiljem liikus edasi Ameerikasse. Kuna kirjanik asetati pärast Saksamaalt põgenemist pagusasestaatusesse ning keelati sissesõit oma kodumaale, ei olnud kirjanikul võimalik näha ka oma järelejäänud perekonnaliikmeid. Romaan „Elusäde“, mille Remarque kirjutas valmis kuu ajaga on otseselt põhendatud viimase õele, kes hukati repressiivorganite poolt 1943. aastal. 1947. aastal võttis kirjanik endale USA kodakondsuse ning väljus sellega ka kodakondsuseta isiku staatusest. Ta polnud enam emigrant.
Paljud tolle aja kuulsad ja edukad inimesed kasutasid võimalust ning lahkusid kas siis neutraalsesse Šveitsi või Prantsusmaale. Vähe ei olnud neidki, kel õnnestus saada laevale Ameerikasse. Remarque kajastab neid põgenemisi mitmes oma teoses („Triumfikaar“ ja „Lissaboni öö“). Pärast Saksamaalt põgenemist elas kirjanik mõnda aega Šveitsis, kust ta hiljem liikus edasi Ameerikasse. Kuna kirjanik asetati pärast Saksamaalt põgenemist pagusasestaatusesse ning keelati sissesõit oma kodumaale, ei olnud kirjanikul võimalik näha ka oma järelejäänud perekonnaliikmeid. Romaan „Elusäde“, mille Remarque kirjutas valmis kuu ajaga on otseselt põhendatud viimase õele, kes hukati repressiivorganite poolt 1943. aastal. 1947. aastal võttis kirjanik endale USA kodakondsuse ning väljus sellega ka kodakondsuseta isiku staatusest. Ta polnud enam emigrant.