rahastamiseks). Rootsis loodi esimesed pagulasorg.: E Komitee, E Rahvusfond. Ja siis moodustati E poliitiliste erakondade koostööorg. E Rahvusnõukogu. Selle toetajaskond moodustas 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsus, mille juhiks sai August Rei. siis tuli Tõnis Kink ja siis Heinrich Mark. Seda eksiilvalitsust ei tunnustanud New Y. asuv *E Vab. Peakonsulaat-teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal. Eesti Rahvuskomitee, E Kesknõukogu lõid vastukaaluks pagulusvalitsusele(eksiilval.)Ülemaailmse E Kesknõukogu, mille toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse.Juurde loodi uusi pol. Rühm.i 1-pooldasid rahvusühtsust2-vastasid ka jaatavalt pagulusele. Pagulasühisk. sisepoliitilise elu täht. koostisosaks olid Välis-Eesti ajalahed. Saksamaal organiseeriti koos lätlaste ja leedulastele veel Balti Ülikool ja Balti Instituut. 1972. a. toimusid I ülemaailmsed eestlaste päevad Torontos. tegutses ka Eesti Maja ja oli ka väliseesti kirjandus
tutvustada. Moodustati Eesti Rahvusnõukogu (1954) , mille toetajaskond moodustus pagulus- ehk eksiilvalitusel. Teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal oli New Yorgis asuv Eesti Vabariigi Peakonsulaat, kes ei tunnustanud eelnimetatud eksiilvalitsust. Samamoodi oli vastu ka Põhja-Ameerika ja Kanada eestlaste 10 esindusorgan. Need ringkonnad lõid vastukaaluks pagulusvalitsusele Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu. Pagulasühiskonna sisepoliitilise tähtsaks koostisosaks olid Välis- Eesti ajalehed. Välis-Eesti ühiskonna elu oli aktiivne, mis väljendus skaudiliikumises, isetegevusringides, üliõpilasseltsides ja korporatsioonide tegevuses. 1972.aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO) Torontos. Olulise kultuurikeskusena tegutseb mitmes riigis Eesti maja. Kodu- ja Välis-Eesti suhted
annaabi.ee 
