või elulise loodusvara (nt vesi, viljakas pinnas) ammendumise tõttu. 2001 aastal hinnati nende arvuks maailmas 25 miljonit Põgenike arv suureneb pidevalt kliimamuutuste tõttu: loodusvarad vähenevad, kuid looduskataroofid sagenevad. * Terminit keskkonnapagulane õigusliku terminina rahvusvahelises inimõiguste reziimis ei ole ning seda ei kasuta ka ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) Pagulus Eestis Alates 1997. aastast, mil Eestis võeti vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga, on Eestile esitatud kokku 249 varjupaigataotlust (seisuga 31.05.2011). Eestis on varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus IduVirumaal, Illukal Eesti on andnud rahvusvahelise kaitse ehk pagulasstaatuse 45le inimesele. Afganistan (14), Vene Föderatsioon (9), Sri Lanka (7), Valgevene (3), Türkmenistan (2), Alzeeria (2), Tadzikistan (1), Uganga (1), Sudaan (1), Iraak
immigratsioonipoliitika elemente. Nõudluse (tööjõu vajaduse vms) hindamiselt minnakse üle pakkumise hindamisele (punktisüsteem) Nõudluse hindamine: 1. Sisserände kvoodid – määravad sisserände üldvoo 2. Selektiivne konkreetsete erialade esindajate lubamine riiki Pakkumise hindamine: Kanada punktisusteem (al 1967. a.; võimalik koguda 100 punkti) Haridus =25, keeleoskus =24, tööoskus =21, vanus =10. Viisa saab min 75 punktiga. Pagulaspoliitika 1997.a. Pagulasseadus (aluseks 1951.a. Genfi konventsioon) Poliitiline, usuline, tagakiusamine või selle oht. Majanduspõgenikul üldtunnustatud staatus puudub, see on konkreetse riigi (Rootsi) definitsioon. 1997-2013.a. keskpaik -Eestis esitatud 415 varjupaigataotlust, rahuldatud 67 (2012 a IV kvartal). Struktuurid: kaugem struktuur UNHCR (ÜRO Pagulasabi), PPA , varem Illuka (nüüd Vao) vastuvõtukeskus, Maardu väljasaatmiskeskus, MTÜ Pagulasabi, KOV-d
annaabi.ee 
