Pagulane - kas inimene või mitte? Ilmselt ei leidu ühtegi eestlast, keda ootamatult tekkinud pagulasprobleem külmaks jätaks. On raske oma arvamust mitte avaldada, kui iga päev lõputuid diskussioone meedias ning ka tänaval kuulda võib. Selline situatsioon sunnib pooli valima isegi kõige neutraalsemalt meelestatud inimesel. Meie rahvale omane sallimatus ning võõrastamine, mis nüüdseks juba kohati rassismiks kujunemas on, pole piisav põhjus kedagi endast madalamaks pidada. Ka sõjapõgenik on hingeline ning väärib inimõigustest lähtuvat kohtlemisviisi.
USA ei tunnusta Nõukogude Liidu okupatsiooni Balti riikides. Teisalt olid 1945. aasta veebruaris toimunud Jalta konverentsil nii USA kui Suurbritannia olnud nõus Stalini sooviga nimetada baltlasi edaspidi Nõukogude Liidu kodanikeks. Artikli ajalisteks piirideks on valitud aastad 1945-1952, sest 1945. aastal hakati Saksamaal looma põgenikelaagreid ning 1952. aastal lõppes 1948. aastal vastuvõetud DP-seaduse elluviimine ning selleks ajaks suudeti otseselt Teisest maailmasõjast põhjustatud pagulasprobleem Euroopas üldjoontes ka lahendada. Euroopas viibinud ligikaudu 11 miljoni sõjapõgeniku küsimuste lahendamisega tegelesid sõja ajal ning järel mitmesugused rahvusvahelised põgenikeorganisatsioonid. Neist kolm olulisemat on Valitsustevaheline Põgenike Komitee, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Abistamise ja Rehabilitatsiooni Valitsus ning Rahvusvaheline Põgenike Organisatsioon. Valitsustevaheline Põgenike Komitee ( Intergovernmental Committee on Refugees IGCR) loodi 1938
panuse sõja kätte jäänud ukrainlaste toetuseks. See on vähim, mida teha saame. Aga nii kaua, kui ajutistki varjupaika saanute arv on null, näitame end südametu riigina. http://www.pagulasabi.ee/sojapogenikud-vajavad-abi Allikas 6. Mart Nutt. Solidaarsus ja pagulasprobleem Seoses Euroopa Komisjoni plaanitavate kohustuslike kvootidega pagulaste vastuvõtmisel on rõhutud solidaarsusele Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastutuse jagamisel. Küsimuse niisugune asetus on õigustatud – kui me oleme ühinenud ühte liitu, peame olema ka teineteise suhtes solidaarsed. Ent siinkohal küsimused ei lõpe, vaid algavad. Kas me saame solidaarsusest ühtmoodi aru