100 Religioossed ja kultuurilised erinevused, raske ühiskonda sulanduda 52 Muu 50 0 Joonis 5: Põgenike tulekuga kaasnevad probleemid Eesti ühiskonnas. Isiklik valmisolek võtta vastu ja majutada pagulast või pagulasperet. Viiendaks oli vastajatel vaja märkida, kas nad oleks ka isiklikult valmis võtma ning majutama mõnda pagulast või pagulasperet. Tegu oli kinnise küsimusega, mis koosnes kolmest üldhoiakut avaldavast vastusevariandist. Vastusevariandid olid: • „Jah, otsin juba sellist võimalust” • „Jah, kuid puuduvad ressursid” • „Ei” Vastanute arvamus oli peamiselt negatiivne. 68% vastanutest ei oleks nõus võtma ega majutama ühtegi pagulast
1946. aasta suvel loeti rahvuslust juba kuriteoks, suurenes surve baltimaalaste kodumaale saatmiseks. Leht näis häirivat kodumaa okupanti. Ajalehte hakkas toimetama Postimehe koolkonnast tulnud Arno Raag koos prof. Ado Perandiga, kutselistest ajakirjanikest olid tegevad veel Jonahhes Västrik ja Johannes Kaup. Eesti Rada korraldas korduvalt kirjandusvõistlusi, et ajalehele värsket joonealust materjali saada, samuti ergutada pagulasperet loovale tööle. 1948. a keskel toimunud rahareform ahendas pagulaslehtede väljaandmis-võimalusi, lugejate arv kahanes ja kulud tõusid tunduvalt. Peale Eesti Raja ilmus samakaaluline ajaleht "Eesti Post", millega asuti kontakti, et püsima jääda. Kujundati kirjastus "Eesti Ajaleht Välismaal". Eestlaste koondamine Geislingeni algas oktoobri alguses 1945, peagi ilmus seal ka "Eesti Posti" esimene number (6. nov. 1945) rotomasinal paljundatuna. Asutajaks Pedro Krusten (peatmt)
annaabi.ee 
