Kuidas lahendavad erinevad riigid pagulasprobleeme? Massimigratsioon on palju kõneainet pakkunud juba rohkem kui aasta. Esmalt rändekriis ja selle lahendamine, seejärel pagulaslaagrid ja humanitaarabi kättesaadavus kuni pagulasperedele uue elupaiga leidmiseni. Kõik see on mõjutanud erinevaid riike suuremal või vähemal määral. On riike kus põgenikke on lahkelt vastu võetud, kui ka neid, kus neid on tõrjutud kõrge aia ja relvastatud sõduritega. Ometi on pagulaskriis suur ja lahendamist vajav probleem paljudele riikidele, kaasa arvatud Eestile. Riigid tegelevad paljuski tagajärgedega suutmata lahendada probleemi seal kust see alguse sai.
religiooni vaheliste suhete mudelite aluseks sajandite jooksul kujunenud suhted riigi ja kristlike kirikute vahel, mis uues olukorras seisavad tahes-tahtmata uute väljakutsete ees. Majandus ja raha Eestlastele ei meeldi rahast rääkida. Alataihti räägitakse puudujääkidest nii haigekassas kui ka teistes valdkondades. Pole raha riigil, et õpetajatele õiglast palka maksta ning raha pole valdadel, et pagulasperedele toetusi jagada. On kujunenud eelarvamus, et rikkaks saab vaid alatuid võtteid kasutades ning teiste arvelt. Samuti kujutatakse kirjanduses raha puudumist ning õnnetust tihti kõrvuti. Rahast on õnne tegemisel kasu ainult siis, kui selle abil hangitakse endale uusi kogemusi, mitte asju. Hoolimata õnne defineerimise keerukusest, on seda aegade jooksul siiski mõõta üritatud, kuna soov ja lootus on ju elu paremaks muuta. 2013. aastal Euroopa riikides läbi viidud uuringust
annaabi.ee 
