2014. aasta Märtsis teel Ugandast Kongosse Alberti järvel põhja läinud ülerahvastatud pagulaspaadis leidis märja haua rohkem kui 251 kongolast, nentisid Kinshasa võimud. Juba esimese sadakonna veest välja toodud surnukeha seast olid rohkem kui pooled lapsed. Uppunud alusel tohtinuks olla maksimaalselt 80 inimest. Paadimees luges kokku 96 täiskasvanut, kuid lapsi oli nii palju, et neid ta ei jõudnud lugeda. Paadis olid mõnda aega Uganda pagulaslaagris kodumaal käiva konflikti eest varjunud kongolased, kes olid otsustanud omal käel koju naasta. Lisa Põgenemislaager Ugandas Kongo elu video https://www.youtube.com/watch?v=0oGGpulYsZY Kasutatud kirjandus http://maailm.postimees.ee/2741948/kongo-leinab-veerand-tuhandet-ko duteel-uppunud-pagulast http://maailm.postimees.ee/1299758/kongo-dv-st-on-ugandasse-pagenud -55-000-inimest https://www.google.ee/search?q=congo+refugees&espv=2&biw=192
Kasvas raamatute kirjastamine, tekkis raamatukultuur Saabus Moskvast Voldemar Panso- lõi teatrikooli Kogus kuulsust Georg Ots Pagulaskirjandus 1944 lahkus 70 000 inimest Eestist Mindi põhiliselt Rootsi- Under, Suits, Visnapuu, Adson, Gailit, Kalju Lepik, Laaban, Kangro, Grünthal jt. Hiljem mindi Kanadasse Viirlaid USA-sse Visnapuu Inglismaale Austraaliasse Lühikese ajaga kujunes välja pagulasühiskond Elu pagulaslaagris, lootus tagasi tulla, selle kustumine. Töö saamiseks kohaliku keele õppimine Oma kultuuri säilitamine, kohanemine asukohamaa elustiili ja kultuuriga Pagulaskirjanikud Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit Kirjanikud, kes ära minnes olid 20 ja nooremad: Lepik, Laaban, Kangro, Kalk, Viirlaid Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena: Toona, Ivask, Laaman Isikud, kes sündisid pagulused peale sõda: Ilves Kirjanduslikud organisatsioonid
31). Kirjaniku luigelauluks jäänud kolmeosaline "Kas mäletad, mu arm?" koosneb kahest novellikogust ja nende vahele paigutatud romaanist, olles nii taas erandliku kompositsiooniga. Kolmel raamatul on ühine raam: torm hoiab metsatööl olevaid eesti pagulasi onnis, tekkinud aeg täidetakse meenutustena esitatud lugudega. Triloogia esimene ja kolmas raamat on üles ehitatud novellikogudena, teine köide on romaaniline tervik pagulaslaagris jutustatud elulugu "Proua Ene Leevi pihtimus". Ülesehitusliku sarnasuse tõttu on Gailiti viimast teost nimetatud ka Eesti "Dekameroniks". August Gailit suri Rootsis 5. novembril 1960. aastal ja maeti Örebro Põhjakalmistule. 2
annaabi.ee 
