id=71676713). Kindlasti on pagulaste vastu kõige tugevamalt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, nad on korraldanud ka mitu protestiaktsiooni. EKRE väidab, et kui me kehtestame pagulaste ümberjagamiseks kvoodid, siis anname käest ära otsustusõiguse selle üle, kui palju tuleb tulevikus pagulasi Eesstisse elama (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ekre-kontroll-pagulaste- vastuvotu-ule-peab-jaama-riigile?id=72410961). Keskerakond on kindlalt pagulaskvootide kehtestamise vastu, nemad leiavad, pagulaste abistamisega tuleb tegeleda kohapeal ja lahendus tuleb leida konflikti lähipiirkonnas (http://www.postimees.ee/3224797/keskerakond-on- pagulaskvootide-kehtestamise-vastu). Sven Kivisildnik, kes on kirjanik ja poliitik, on ka pagulaste vastu, oma artiklis räägib ta, euroliidu süsteem on kokku jooksnud. Ta sõnakasutus on üsna julm ja ta ütleb :“Ma ei taha illegaale. Mul ei ole neid vaja, mul ei ole mingit orjapalka maksvat
Pagulased ja Eesti 1. Eesti statistika pagulaste kohta Eestis. Eestilt on aastatel 1997-2015 rahvusvahelist kaitset taotlenud 821 inimest ja kaitse on saanud 172 inimest (neist 88 pagulast ja 84 täiendava kaitse saajat). 2015. aastal esitati 226 rahvusvahelise kaitse taotlust (2014. aastal esitati 147, 2013. aastal 97, 2012. aastal 77) ja kaitse said 78 inimest. 2. Kirjeldage Eesti pagulaspoliitikat. Millised on Eesti seisukohad rändekriisi, pagulaskvootide, pagulaste abistamise, lõimumise suhtes? Eesti pagulaspoliitika ei toeta välispoliitikat. Kui arengutööstusega toetatakse inimõigusi ja demokraatiat, siis Eesti vasrjupaigapoliitika jätab ukse taha inimesed, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Kuigi teisest küljest on loodud organisatsioone pagulaste abistamiseks näiteks pagulasabi ning Eesti inimõiguste keskus. 3. Mil moel Eesti pagulasi aitab? Eestis tegutseb pagulasabi organisatsioon. Organisatsioon loodi juba 2001
annaabi.ee 
