("Östräti proua inger", "helgelandi südalased", "võitlus trooni pärast"). need valdasid teemasid norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. ta oli veendunud patrioot, ühtlasi skandinaaviamaade kokkuhoidmise ja kostöö tuline pooldaja.ibseni näidendid õhutasid tugevat riiklust ning norra rahvuslikku uhkust, jätsid publiku külmaks ja kutsusid esile kriitikute iroonilisi märkusi. see sundis 1864 aastal vabatahtlikult maapakku minema - ibsen elas itaalias ja saksamaal. pagulasaastal lõi ibsen näidendid, mis andsi uued sihid ja eesmärgid kogu euroopa dramaturiale. kirjaniku uue loominguperioodi juhatasid sisse värssnäidendid "Brand" 1866 ja "Peer Gynt" 1867. nende sisu aitab mõista kogu ibseni järgnevat loomingut. viimane nendest on ibseni viimane suur värssdraama. kirjanik pööras oma loomingus uue lehekülje ja võttis proosavormis kirjutatud näidendites vaatluse lla oma kaasaja inimese ning ühiskondikud suhted
poliitilisi sündmusi ja elavalt neile reageerib. 1905. aasta revolutsioonilise liikumise ajal asub Vilde proletaarse kirjaniku positsioonile, kusjuures ta kui sõnameister-sotsialist võtab oma ilukirjanduslikes teostes ja publitsistlikes artikkleis aktiivselt osa kehtiva ühiskonnakorra alusmüüride lammutamisest ja kujutab paatosega proletariaadi klassiteadlikkuse ärkamist ja kasvu. 15 6.1) Varajane pagulaspõlv Kahel esimesel pagulasaastal (1906-1908) rändas Vilde ühest linnast teise, peatudes pikemalt aega ainult Helsingis ja Kopenhaagenis. 1906. aastal sõitis Vilde koos Lindaga Peterburisse. Algselt peatuvad nad Kuusikute perekonnas, siis üürivad omaette toa, kus saavad olla ainult kolm päeva. Nimelt saabub nendeni teade läbiotsimiskäsust. Peterburist sõidetakse Helsingi ja sealt Turu kaudu Stockholmi. Pärast väikest peatust Rootsi pealinnas jätkati teekonda läbi Taani Saksamaale,
annaabi.ee 
