Tol ajal arenes majandus, asuti rajama tööstusettevõtteid ja ehitusorganisatsioone. Aastal 1928 tabas hoonet suur löök, maja jäi tühjaks ning hakkas lagunema. Seejärel kaheksateist aastat hiljem (1945a.) rajati mahajäätud hoonesse ENSV Siseministeeriumi Maanteede Valitsusele alluv Keskremonditöökoda. 1946. aastal esimese uue hoonena ladu, seejärel montaazihoone. Selles hakati remontima ja parandama vanu, sõja üle käinud teedeehituse masinaid (T. Paglant). 5 Varsti hakkas tekkima uusi tootmiskorpusi ja muretseti uusi aparaate töö tegemiseks. Moskva, Leningradi, Tallinna ja teistest NSV Liidu kõrgkoolidest ja tehnikumidest tuli aegade jooksul aina rohkem noori sinna töötama. Nad olid spetsialiseerunud ja lisaks neile olid veel kutsekooli õpilased, kes samuti olid väljaõpet saanud. Töötajaskond oli aga paljurahvuseline, mis tõi kaasa mõningaid probleeme. 1.5 Esimene autogreider
2119 1744 Olgo Raivo Rapla 05:02:47 M35 1452 1170 Ostra Mart Tallinn 04:18:00 M35 1083 1858 Ots Aimar-Alarik Läänemaa 04:00:24 M35 466 249 Ots Ivar Harju 03:28:43 M35 567 569 Otstavel Risto Tartu 03:34:20 M35 1029 1319 Paal Aulis Ida-Viru 03:57:16 M35 566 428 Pae Andres Tartu 03:34:19 M35 1967 1784 Paglant Andrus Tartu 04:51:04 M35 985 1104 Pajo Olavi Tallinn 03:55:26 M35 2155 1586 Pall Indrek Hiiumaa 05:07:20 M35 2179 2472 Pallon Indrek Tartu 05:11:15 M35 263 223 Palm Tõnno Tallinn 03:16:00 M35 816 1441 Palmet Priit Ida-Viru 03:47:02 M35 769 649 Paluoja Madis Tartu 03:44:31 M35 1280 495 Pani Andrus Tallinn 04:09:00 M35