“Oidipus”, millel oli suur menu ja mis pani aluse tema kuulsusele näitekirjanikuna. 1723. aastal tegi vanglas visandatud eepos “Poeem Liigast” Voltaire’i kuulsaks üle Prantsusmaa. Regent (riigipea monarhistlikus riigis) püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Selle vastuolu tõttu aadlikuga ähvardas teda 1726. aastal uus vanglakaristus, mis aga tema soovil muudeti pagenduseks. Voltaire läks Inglismaale, kuhu ta jäi kuni 1729. aastani. Ta tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Seal veedetud aeg, mil ta tegeles Isaac Newtoni uudse loodusteadusega ja John Locke’i filosoofiaga ning kohtus vabamõtlejate ja deistidega, oli tema edasise elu ja loomingu jaoks otsustava tähtsusega. Inglismaal kirjutatud “Filosoofilised kirjad” ehk “Kirjad inglastest”, mis ilmusid Prantsusmaal 1734
kohta eksinud. Dostojevski arreteeriti 23. aprillil 1849, sest ta kuulus vabameelsesse intellektuaalsesse rühmitusse Petrashevski Ring. Tsaar Nikolai I oli väga karm igasuguste põrandaaluste organisatsioonide suhtes ja sama aasta 16. novembril mõisteti Dostojevski koos teiste rühmituse liigetega surma. Pärast narritavat ,,hukkamist", mille käigus osad hukkamõistetud pidid väljas külmetades oma mahalaskmist ootama, muudeti Dostojevski karistus ümber neljaks aastaks pagenduseks vangilaagrisse Siberis. Seda aega on ta hiljem kirjeldanud, kui ,,kastis oleku aega", ehast koiduni olid nad nagu ,,silgud pütis", ei olnud ruumi isegi liigutamiseks. Dostojevski vabanes vangistusest 1854 ja ta oli sunnitud teenima Siberi Rügemendis. Järgnevad 5 aastat veetis ta alguses reamehena, hiljem leitnantina rügemendi Seitsmenda Liini Pataljonis, mis oli paigutatud tänapäeva Kasastani aladele. Seal viibides kohtas ta oma Siberi
annaabi.ee 
