ala. 1657. aastal üle-eestiline katk, väga ränk, linnades ülevaade toimuvast, Tallinnas 1657. aasta katku suri ¾ linnast. See periood 1625 ja edasi on kiire arengu periood, demograafilised protsessid, loomulik iive ja mehhaaniline iive e ränne. Uus katastroof 1695, vihma-aasta, nälg, 1696-97 suure nälja periood. 1700-1710 Põhjasõda. 1710 suur katk, 1710-11 suur osa Eesti alast sureb välja. Rahvastik 1582-1583 olukord pärast sõda. Talurahva seas suremus, küüditamised, pagemised. Katastroof mõneti täheldatav. Rootsi võim viis läbi revisjone, 1582 seisuga Virumaal endistest taludest tühjad 80%, Järvamaal üle 80%, Läänemaal 70%, Harjumaal ca 50%, Hiiumaal 35%. Kas peegeldab ka rahvastiku kadu tõenäoliselt mitte. Oletame, et pandi kirja talu, aga kui seal olid laostunud inimesed, kes ei pakkunud riigile huvi, siis se pandi kirja kui kadunud. Samuti oli soiseid alasid, kuhu varjuti paremate aegade ootamiseks. Väljaminek naaberaladele, kust tuldi ka tagasi.
majandusliku olukorra halvenemine, mõisnike seas tekkis soov krediidiasutuse järele. Keskvõim kasutas olukorda ära, rüütelkondadele tehti pakkumine, pakuti riiklike krediidiasutuste rajamist, aga rüütelkonnad pidid asuma muutustele, peavad hakkama läbi viima reforme talurahva olukorras. Esimesed krediitkassad rajati 1802.aastal, pakkusid riigilaenu madala %-ga. Talurahva käärimine, talurahva rahutused mitmesugustes vormides. Pagemised, väljaastumised. Pärisorjuse-vastane ideoloogia Euroopa valgustuse mõjul. 1802./18004 aasta talurahvaseadused Algas kõigepealt Eestimaa kubermangus, sest senimaani oli talurahva olukorra parandamises sabassörkija, 1802 esimene talurahvaseadus Eestimaa kubermangus. “Iggaüks..”. Põhiline see, et toimus talurahva olukorra reguleerimine, täpsustati mõisnike ja talupoegade suhted. Eestimaa ja Liivimaa seadusandliku protsessi algusjärgus hakkasid üksteist mõjutama,
annaabi.ee 
