pannkooke." Pagar praadiski. Põrnikas pani pagari praetud pisut pruunid pannkoogid punnidest punavale palele. Peale poolt päeva pagarilt palutud pruunide pannkookidega punnilise pale patsutamist pistis Pauliine pannkoogid pintslisse. Pärast pannkoogipraadi peeglist päris paistes punnilist palet piiludes puhkes põrnikaplika pillima. Pagari praetud pooleldi pruuniks põlenud pannkoogid polnud punne palelt pühkinud. Pettunud Pauliine põrutas paukuval põrinal pagaripoodi pagariga pragama. Punnis põskedega pagar patsutas pahase põrnikaplikakese pead, paludes Pauliinel proovida pruuni punnipeitmine puudrit. Pauliine panigi paistes punnilisele palele palju pruuni puudrit. Peagi polnud pisikesi punaseid punne paista. Pauliinel polnud peale puudri peale panekut põua piirkonnas punaste punnidega probleeme. Keili Helekivi
Kolmandas peatükis tutvutakse lähemalt ettevõtte sisekeskkonnaga. Neljandas peatükis koostatakse ettevõttele sobilik strateegia ning leitakse organisatsiooni vedurid ja pidurid. Viiendas osas kontrollitakse ning hinnatakse antud strateegiat. Töös kasutas autor informatsiooni leidmiseks Interneti ning erialaseid raamatuid, mis on ka ära mainitud käesoleva töö kasutatud allikates. 1. Ettevõtte üldiseloomustus AS Loiri Pagar alustas oma tegevust 1993. a. kolme pagariga. Peamisteks klientideks olid siis reisilaevad ja mõned suuremad hotellid (Viru ja Olümpia). Töömahu suurenemise tõttu võeti 1995. a. tööle kümme uut pagarit. 2002. a. kolis ettevõte uutesse euronõuetele vastavatesse ruumidesse, mida kinnitab ka toiduohutuse järelvalveorganite poolt välja antud tunnustamise otsus. Hetkel töötab ettevõttes täiskohaga 32 inimest. Ettevõtte tegevusaladeks on pagari- ja kondiitritoodete valmistamine, müük ja turustamine.
Puuduvad stseenidevahelised üleminekud. Tunne, et ei saa midagi mõjutada, stseenid on omavahel assotsiatsioonidega ühendatud. Alateadvus, nagu tahaks aga nagu ei tahaks ka. Stseenide kiire vaheldumine. Tunne, et on osaline mingis filmis aga ei suuda mõjutada, mis toimub. Leutnant Gustl Algab stseeniga teatris, Gustl on seal, vaatab, tüdinult. Järgmisel päeval on duell, mõtleb juba sellele, et ehk on ta homme juba surnud. Kui tükk lõppeb läheb välja, pagariga vahejuhtum, Gustl arvab, et see on ohvitseri au haavamine. Et seda päästa peab pagari tapma või iseennast. Tahab end tappa, tegelt ei taha. Terve öö käib mööda Viini tänavaid, mõtleb, kas peaks end ära tapma. Jõuab järelduseni, et homme tapan end. Siin sisemonoloog. Annab täpselt teada, mida ja kuidas Gustl tunneb ja mõtleb. Tavaliselt kirjanduses kolmanda isiku perspektiiv: tema räägib, läheb. Sisemonoloogi
annaabi.ee 
