Nendele lugudele olid omased tunded, imed, maagia ning kuningad ja ka jumalad. (Talvet, 1995 : 29-36) 10 4.1.2. Islandi saagad Kirja pandi 13. sajandi teisel poolel ja üldiselt see koondab laule, mis on pärit 11.-12. sajandist. Islandi saagade peamine teema oli ka sõjakäigud ja lahingud, kuid leidub ka muude teemadega lugusid. Analoogselt Iirimaaga võttis ka Island ristiusu vastu rahulikult ja seega toimus üleminek paganluselt kritlusele ilma suurema verevalamiseta. ,,Vanem Edda", sealne vanim eepos kajastab maailma loomist, kus tegelasteks on jumalad, aasid ja hiiud. Kuid peale mütoloogilise poole, sisaldab ,,Vanema Edda" ka lugusid inimestest. (Talvet, 1995 : 31-36) 4.2. Kurtuaasne kirjandus Kurtuaasne ehk rüütlikirjandus oli keskajal esimene kirjandusliik, mille puhul oli teada autor. 12. ja 13. sajandil oli Lääne-Euroopa juhtuv ühiskonnaklass rüütelkond. Rüütel ei olnud enam ainult
Tema pooldajad ,,Jossiflased". Ivan III konfiskeeris kloostrite maavaldusi. Karjalas ja Põhja-Soomes asustus väga hõre. Raske harida. Tavaline Kreeka ideaalile vastav klooster poleks P-Vm-l võimalik. Kaasaegsete küsimus, siis kujutati neid 2 munka ideaaltüüpidena. Nil kui dem alge, algkristlikele ideaalidele vastav kirik. Ja teiselt poolt Jossif kui monarhia, tugeva jõuga. Ketserluse küss kas V-Vl oli ketserlus? Topeltusundi küsimus. - - üleminek paganluselt kristlusele võttis pikka aega. Seda ei saa pidada ketserluseks. Mürri keetmine( keeruline). Ei saa ketserluseks pidada seda, et puudus koolisüsteem Vm-l. Uusi vaimulikke koolitati kloostrite juures, viinakirikute(?) juures vanad preestrid koolitasid uusi. Preestritelt ei nõuta idakirikus tsölibaati. Kultus ja liturigia V-V killunenud, 16.saj unifitseerida ja 17.saj isegi enam. Tüüpilise ketserluse puhul am kirikut liiga sekulaarsena. Tuleks olla radikaalsem.
annaabi.ee 
