A) Helsingi B) Moskva C) Eesti 17. Missugune on Sibeliuse kuulsaim sümfooniline poeem? A) ,,Maamme" B) ,,Finlandia" C) ,,Jalutuskäik" 18. Mitmendal sajandil valmis esimene Soome ooper? A)19 saj I poolel B) 19 saj II poolel C) 18 saj lõpus 19. Mitu instrumentaalkontserdi on kirjutanud Jean Sibelius? A) neli B) kolm C) üks 20. Mis aastal viibis Sibelius Tallinnas? A) 1903 B)1900 C)1899 21. Mis riigi muusik oli Ole Bull? A) Soome B) Norra C) Saksamaa 22. Keda on nimetatud Norra Paganiniks? A) Ole Bull B) Edvard Grieg C) Marius Petipale 23. Kelle eestvedamisel avati Bergenis esimene norrakeelne sõnateater? A) Ole Bull B) Edvard Grieg C) Marius Petipale 24. Esimene Põhjamaade komponist,kelle heliteoste tase tõusis Euroopa helikunsti tasemele? A) Edvard Grieg B) Ole Bull C) Jean Sibelius 25. Mitu soololaulu on kirjutanud Edvard Grieg? A) 120 B) 100 C) 140 26. Orkestrile mõeldud Griegi suurteos? A) klaverikontsert a-moll B) viiulikontsert d-moll
O.Bull sõitis Pariisi, kus ta sai väga kuulsaks andes tuhandeid kontserte Arvatavasti on ta teinud rohkem kui 70 tööd, kuid ainult 10 neist tuntakse Tal oli naine ja 6 last, ühe naisega oli isegi salajases abielus Ta sai läbi ka Edvard Griegiga ja Franc Lisztiga Tuntuim teos on Sæterjentens Søndag Vajalik O.Bull sündis 5. veebruaril 1810 Bergenis ja suri 17. august 1880 Ta oli Norra viiuldaja ja helilooja, keda nimetati ka Norra Paganiniks Tundis suurt huvi Norra rahvamuusika ja pillide vastu ning püüdis propageerida neid linnarahva hulgas Edvard Hagerup Grieg (1843 1907) Edvard Hagerup Griegi elulugu Griegi esivanemad pärinevad Sotimaal, kust ta vanavanaisa 1746. aastal sõja tõttu põgenes ning 1746. aastal Norrasse paikseks jäi. Edvardi vanaisa perekonna nimi oli samuti Grieg. Isa, Alexandes Grieg, oli briti konsul Bergenis. Ema, Gesine Hagerup, oli andekas
Liszt sütitas oma jõulise mänguga suuri rahvhulki. Ta suutis klaveril edasi anda niisuguseid varjundeid, mis meenutasid orkestripille. Nii muutus klaveri kõla enneolenatult jõuliseks ja värvikaks. Kaasaegsete mälestuste kohaselt oli Liszti mäng kirglik, ajuti otse vulkaanilinem samas aga värviküllane ja poeetiline. Liszt õhutas klaverimänguoskust täiuslikkuseni arendama geniaalse viiuldaja Paganini kunst, mida ta sügavalt imetles. Liszt soovis saada "klaveri Paganiniks". Armastas suurt publikut ja suurt lava. Programm- muusika viljeleja Listi loomingus asetus pearõhk sümfoonilisele ja klaverimuusikale. Ka heliloojana võitles ta kirglikult uue eest. Lisztist sai programmilise muusika veendunud pooldaja ja arendaja. Tema kolme klaveripalade tsüklit "Rännuaastad" võib pidada muusikalisteks reisikirjeldusteks. Nad kajastavad muljeid Liszti Sveitsi- ja Itaalia- reisidelt. Siin on meenutusi loodusest ("Äike", "Allikal", Wallenstadti järve ääres" jne
annaabi.ee 
