paralleel. Otsingud ei anna tulemusi, misjärel tõlgendab Paganel dokumenti uuel viisil ning soovitab kapten Granti otsida Austraalia rannikult. Austraalias kohtuvad nad Britannia pootsmani Ayrtoniga, kes nõustub neid laevahukupaika viima. Selgub aga, et Ayrton on reetur, kes üritas Britannial mässu tõsta ning tõsteti selle eest Austraalia rannikul kaldale. Ta üritab Duncanit kaaperdada ning seda oma endistest sunnitöölistest koosneva kaaskonnaga piraadilaevaks muuta, kuid tänu Paganeli järjekordsele hajameelsushetkele see kava ebaõnnestub. Ayrton, kes pärast ebaõnnestunud mässukatset Duncanile vangi võeti, lubab rääkida kõike, mida ta kapten Granti asukohast teab,üksnes juhul, kui teda Briti võimudele välja ei anta, vaid jäetakse mõnele asustamata saarele. Kuigi Ayrtoni tunnistustest kasu ei ole, peab Glenarvan sõna ning Duncan suundub asustamata Tabori saarele, kust juhuse läbi leitakse ka kapten Grant koos kahe Britannia madrusega
juhuks veel kahur. Laeva tähtsamateks reisijateks on ennem öeldud Robert ja Mary Grant, Macnabbs, Tom Austin (meeskonna liige), leedi Helena, lord Glenarvan, eksiteel sinna sattunud Jacques Paganel, William Tuffneli, hiljem liitunud "Britannia" endine pootsman Ayrton ehk Ben Joyce. Laeva tee läks läbi Tsiilist kus peatuti. Maapeal prooviti ronida kõrge mäe tippu. Teekond oli raske. Ööseks jäeti leitud hütti ja söödi looma liha, mis Paganeli sõnul pidi olema ülimaitsev, kuid ta eksis. Mäe peal tekkis maa vajumine. Tükk mäge hakkas alla poole nihkuma. Kõik elasid selle väikekatastroofi üle, kuid peale seda ei leitud Robertit, keda röövlind hakkas minema kandam. Õnneks üks pikk hispaanlane sattus lähedal olema, kes lasi linnule pähe. Nii oli Robert päästetud. Edasi jõuti ka maabuda Argentiina Vabariigis, kus nendesse väga sõbralikult kohalike poolt ei suhtutud