Ordu püüdis sinna luua Ungarist sõltumatut võimu, mistõttu tal tekkisid vastuolud nii kuninga kui ka Ungari aadli ja vaimulikkonnaga ning 1225. aastal pidi Saksa ordu Transilvaaniast lahkuma. 1223. aastal andis Masoovia hertsog Konrad ordule Kulmimaa (Chełmno), et nood Masooviale vaenulikud paganlikud preislased alistaks. Vallutanud 1283. aastaks Preisimaa, rajas Saksa ordu sinna tugeva riigi, mis muutus ohtlikuks mitte ainult naabruskonna paganarahvastele, vaid ka Poolale. Preisimaa saksastus saksa talupoegade kolonisatsiooniga 17. sajandiks täielikult. 1237. aastal ühines Saksa orduga Mõõgavendade ordu, mille baasil moodustati Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Liivi ordu vallutas 1290. aastaks kogu tänase Läti ala, misjärel keskaegse Liivimaa piirid olid fikseeritud. Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni. Kuni 1291. aastani asus ordu kõrgmeistri residents Akkos, linna langemise järel
põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk. · Kõrgkeskaeg 11saj Iip 14 saj Killistatud. Hakkavad ristisõjad ja pealetung, katoliiklik kiriku pea paavst hakkab oma asjade eest võitlema. feodaaltsivilisatsioon hakkab edasi tungima. Ristisõjad. Need on suunatud jumala haua vabastamiseks. Ristisõdadeks on kuulutatud ka sõjad viimastele paganarahvastele Euroopas baltirahvad. nad ristiusustati 13 sajandil. Kõige viimasena ristiusustati leedukad 13 saj lõpul. Pärast ristisõdu hakkab arenema kaubandus, hakatae väärtustama ülikooli haridust. Ainuke haritud seisus enne seda olid vaimulikud, hakkavad tekkima keskaegsed linnad ja üldiselt areneb kultuur. 13 sajandit kutsutakse kõrgkeskaja tippsajandiks. Kujunes välja gooti arhitektuuri (12-14 sajand). Katoliiklik
annaabi.ee 
