index.html 19. Pärg, H. (06.02.2020). Õhtuleht. URL: https://www.ohtuleht.ee/991487/omniva- koroonaviiruse-tottu-ei-tule-hiinast-uhtegi-pakki 20. Koovit, K. (06.02.2020). Delfi. URL: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/wuhani- viiruse-tekitatud-kaos-vahendab-hiina-naftanoudlust-veerandi-vorra?id=88867255 21. AFP7BNS. (24.01.2020). Postimees. URL: https://maailm.postimees.ee/6880996/hiina-ehitab-uue-viirusega-nakatunutele-10- paevaga-haigla?_ga=2.105036480.277308553.1581597185-756378098.1514359261 22. Huuetamm, A. (10.02.2020). Õhtuleht. URL: https://www.ohtuleht.ee/991739/uus- koroonaviirus-juba-1018-surnut-ekspert-nakatuda-voib-60-protsenti-maailma- elanikkonnast
(Cramp & Simmons 1980; Gensbol 1984; Poole 1989). Mitmed uurijad on püüdnud arvutada kalakotkaste kogu pesitsemisperioodi jooksul toiduks tarbitavate kalade kogust, kuid saadud tulemused on kullalt erinevad, ulatudes 92-166 kg aastas ühe pesakonna kohta (Moll 1962). Põhilisteks erinevuste põhjustajateks voivad olla saagi suuruse ja pesitsemisperioodi pikkuse ning pesakonna suuruse määramine (Tuvi 2002). Pesitsemise alguses (enne poegade koorumist) toob isalind ühe paevaga pessa emasele 1,7-1,8 14 kala; kui pesas on lisaks emalinnule 2 poega, siis 3,6 kala ning kolme poja korral on vajalikuks koguseks 4,6 kala (Gensbol 1984). Kalakotkaste jahiedukus. Ebaõnnestunud jahisööstude osatähtsus kõigist jahisööstudest varieerub populatsiooni siseselt suurtes piirides, ulatudes 30-90%-ni. Korrelatsioon on olemas ka kalaliigi ning jahiedukuse vahel mõned kalaliigid on raskemini tabatavamad. Samuti on
annaabi.ee 
