Nooruses oli ta oma vanematele väga hea poeg, aga aja möödudes hakkasid asjad hullemaks minema. Mihkel hakkas tarvitama ohtralt alkoholi, ning jubedalt pidutsema. See kõik kaasnes tema muusiku karjääriga. Tema isa viis ta oma tuttava arsti juurde kui ta jälle oli ohjeldamatult joonud, et arst talle süsti teeks, mis aitaks tal joomisest üle saada. Kuid see teda ei aidanud. Vanematel oli poja pärast suur mure, kuna tema joomingutel ei tulnud lõppu. Vene sõjaväest paeses ta tänu sellele, et ta lasi end hullumajja sisse kirjutada mingiks ajaks. Vanematele ei meeldinud see kohe üldse. Temaga oli alalõpmata probleeme. Aja möödudes läks Eno tervis halvemaks, aga see Mihklit eriti ei kõigutanud, ning ta jätkas oma elu põletamist. Päeval mil ta isa suri oli Mihklil jube pohmell ja ta sai aru, et see elu mida ta oli elanud ei olnud just kõige õigem, aga ta ei suutnud seda jätta. Mihkel oli oma vanematele nagu pinnuks silmas
Lõuna-Eesti kõrgustik VI.Kõrvevöö 6 2. EESTI MAASTIKE LIIGENDUS siinsed maastikud on vaheldusrikkamad kui paljudel mitmeid kordi suurematel aladel. Sellisele maastikulisele mitmekesisusele paneb aluse meie territooriumi paiknemine ülemineku- ehk siirdealal nii mitmeski mõttes. Geoloogiliselt asub Eesti lubjakivide ja liivakivide avamusala piirivööndis. Paeses Põhja-Eestis ja liivakivises Lõuna-Eestis on erinevad tingimused pinnavormide, muldade ja taimestiku kujunemiseks, maavarade kasutamises, kohati ka maakasutuseks. Paiknemine Läänemere ääres põhjustab Eesti territooriumil märgatavaid kliimaerinevusi, mille mõju avaldub otseselt taimkattes ja läbi teiste tegurite ka maastikulistes erinevustes. Maastikulise mitmekesisuse kujunemise üheks peamiseks eelduseks on jääajal kujunenud pinnaehitus
on arvukuse vähenemise pärast jahisaakides kasinalt esindatud (vastavalt 119 ja 650 isendit). 145. Eesti maastikukulise mitmekesisuse allikad Maastikuline liigestus Eesti on küll väike, kuid siinsed maastikud on vaheldusrikkamad kui paljudel mitmeid kordi suurematel aladel. Sellisele maastikulisele mitmekesisusele paneb aluse meie territooriumi paiknemine ülemineku- ehk siirdealal nii mitmeski mõttes. Geoloogiliselt asub Eesti lubjakivide ja liivakivide avamusala piirivööndis. Paeses Põhja-Eestis ja liivakivises Lõuna-Eestis on erinevad tingimused pinnavormide, muldade ja taimestiku kujunemiseks, maavarade kasutamises, kohati ka maakasutuseks. Paiknemine Läänemere ääres põhjustab Eesti territooriumil märgatavaid kliimaerinevusi, mille mõju avaldub otseselt taimkattes ja läbi teiste tegurite ka maastikulistes erinevustes. Maastikulise mitmekesisuse kujunemise üheks peamiseks eelduseks on jääajal kujunenud pinnaehitus
annaabi.ee 
