Kesk-Eesti põldmaa J. Rumma (1920) arvates peab riigi tundmaõppimise aluseks võtma loomuliku maastiku, mis ei lõhu tihedaid sidemeid geograafiliste objektide ja nähtuste vahel.J. Rumma eristab Põhja-eestis seitse, Lõuna-Eestis ja saartel kummaski 5 maastikku. "Loomulik maastik esineb maateaduses tervikuna, üksusena, mille eriosiste, objektide olemasolu tingimused olenevad üksteisest ja ei muutu lühikese aja vältel." [1] Kaart 1. J. Rumma maastiku liigendus[1] I. Põhja-Eesti Paesein Loopealne Pandivere kõrgustik Paunküla ja Aegviidu kõrgustik Järvede vöö Alutaguse metsade ja soode vöö Pärnu ja Kasari madalik II. Saared Hiiumaa Lõuna-Saaremaa liivaseljandikud Kesk-Saaremaa põllumaa Loodepoolne paerand Vähemad saared 5 III. Lõuna-Eesti Tartu vooremaastik Peipsi madalik Võrtsjärve madalik Viljandi põllumaa Lõuna-Eesti kiltmaa A
teises saalis parajasti tehakse. Et väikeses saalis käib Hendrik Toompere proov Adrus Kivirähki näidendiga «Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel», siis sinna piiluda ei saa. Pikast kitsast koridorist viib proovisaali kaks treppi. Üks neist lai, teine kitsas ja ebamugav. Näitlejatele meeldib minna just mööda seda kitsast treppi. Seal on veel soppe ja koopaid, kus on huvitav istuda. Edasi jõutakse järgmisesse proovisaali, mille ehteks on paesein enne 1955. aasta juurdeehitust oli see välissein. Selles on näha kahe mürsukillu jälg. See pärineb 1944. aasta märtsipommitamisest, kui punakotkad algselt saksa teatriks olnud Draamateatri asemel kogemata kõrvalasuva Estonia teatri maatasa tegid. Siis viib tee pööningule, kirjandustuppa, kus veel enne viimast maja remonti võimutsesid tuvid. Siin on hoiustatud kõik need näitemängud, mida Draamateatris läbi aegade on mängitud. Kõige vanem näitemäng on aastast 1909