selle kohal. Samas võiks kujutuse lünklikkust pidada materjali ehtsuse põhimõtte järgimise tunnistajaks: Kross ei tegele väljamõtlemisega. Lapsena oli Ullo uudishimulik ja teadmisjanuline, noorukina väga tagasihoidlik, usin õppur, alalhoidlik, vaikne ja vagur, ta muutub alles pärast kohumist Lia ning tolle sugulase Rutaga. Täiskasvanuna oli Ullo põhjalik, veidi pikaldane, kuid heatahtlik, erakordselt hea mäluga, tark, elutark, nutikas. 5. Arutle, kas Paeranda võib pidada erandinimeseks? Paerand esindab Krossi loomingust ammu tuttavat tippandekust. Tal on «absoluutne» mälu, mille esitlemiseks korduvalt ka võimalusi pakutakse. Edukas on ta küll rohkem juhuste läbi, krossilikku eneseteostuse-programmi silma ei hakka. Sellele viitab ka paigallennu-kujund. Mina pean Paeranda lihtsalt väga andekaks ning võimekaks, mitte aga erandinimeseks. Paljud
valitsusse nõunikuks. Ullo oli oma eluga jälle rahul, sest talle meeldis ta töö ning ta puutus kokku igasuguste huvitavate inimestega. Hiljem kui sakslased ja venelased võimule tulid, siis Ullo elu hakkas jälle allamäge minema. Vahepeal istus vanglas, siis 30 aastat pidi töötama tehases ja valmistama kohvreid ning lõpuks töötas ühes tehases juhatajana. Oma viimased aastad veetis ta Seewaldi hullumajas ning suri südameatakki. 5. Arutle, kas Paeranda võib pidada erandinimeseks? Ullot võib kindlasti lugeda erandinimeseks, kuna tal oli võimalus olla nii paljute ajalooliste hetkede tunnistajaks. Näiteks: kui Ullo tõlkis Eesti Vabariigi valitsuse kõne inglise keelde ning siis luges selle raadios ette, lootes, et lääneriigid tulevad appi. Selliseid fakte ei saa lugeda kooliõpikutest, vaid saabki teada nendelt isikutelt, kes selles olukorras olid. Seetõttu oli ka huvitav lugeda seda raamatut, kuna see aitas mul
annaabi.ee 
